kolmapäev, 31. oktoober 2007

Seminar, kus kõik MMAAKAD olgu kohal!

Oi see saab olema puhas kuld. Täpsemaks infoks klikk pildil eks. Uskuge mind - see mis seal toimuma hakkab ja mis toimub seminari ümbritsevatel õhtutel Tartus - sealt tuleb blogimaterjali:)


Be there or be square! (e. siis ole kohal või ole ruut!)

Märkus: kui sul on asja kohta küsimusi, siis saada mulle e-kiri, eks.

esmaspäev, 29. oktoober 2007

JUDOWNED!

See ei ole küll MMA, aga põnev siiski:)

Eile toimusid Eesti Üliõpilaste Meistrivõistlused sellisel kummalisel spordialal nagu JUDO. Noh teate küll, kaks pidžaamades tüüpi sammuvad matile, kummardavad ja siis hakkavad üksteist sikutama ja loopima. Suhteliselt sarnane dzudzitsule, kus kaks pidžaamades tüüpi sammuvad matile, löövad patsu, istuvad maha ja hakkavad üksteist riietest sikutama ja käsi ja jalgu väänama.

Igatahes... meie trenni dzudzitsukunn MMARTIN AEDMA võttis võistlustest osa ja pani oma kaalu (-81 kg) kinni! All good!

Kaalus oli kolm võistlejat - kaks ülikogenud judo musta vööd ning Martin - valge vöö judos. Eelmisel aastal oli see kaal täpselt samasugune ja Martin sai kaks kaotust puhta heitega (ippon) ja seega pronksmedali:)

Sel aastal esimeses matšis oli Martinil paar head lendava käeluku üritust ja peaaegu üks kinnihoidmine peale guardpassi, ent tüüp rabeles käpuli. Siis mingil hetkel Martinit heideti, matikohtunik tõstis juba käe ja andis puhta heite skoori (ippon!), ent nurgakohtunikud peksid sellele otsusele känseli majja ning otsustasid, et see heide oli väärt vaid wazari hinnet.

(judovõhikutele: ippon on puhas heide, mille puhul heidetakse suuremas osas seljale ning heitel peab olema kiirus ja jõud, wazari puhul üldiselt on nendest kolmest kriteeriumist täidetud vaid kaks)

Olin kohtunikega nõus, sest Martin tõesti kukkus puhtalt külili ja jäi ka sinna, mitte selili.

Rohkem selles matšis ei toimunud eriti midagi ja Martin kaotas siis normaalaja lõpus wazariga. Olime rõõmsad, sest võrreldes eelmise aastaga oli see juba edasiminek - ei tulnud kõik kaotused puhtalt:)

Teises matšis kohe alguses (no tõesti mingi 5 sekundit peale algust vms) KÕMM out-of-the-blue vastane heidab Martinit ja TUNDUB et ouh, see käis küll kähku ja asi on läbi. Aga ei, skooriks jälle wazari ja matš jätkus. Toimus seal siis veel suht tasavägine tammumine siia sinna, muuhulgas mõned Martini alistusüritused (mille peale rahvas karjub ta vastasele: "Ära temaga maas maadle! Ära mine maha! Tõuse püsti!") ja ühel hetkel lupsti lukustab Martin triangli e. kolmnurkkägistuse e. judopäraselt sankakku-jime ja vastane on sunnitud patsutama. Puhas võit.

Aga mille eest siis kuldmedal? No vott - vahepeal olid omavahel madistanud mõlemad MArtini vastased ning peale ERITI tasavägist heitlust oli lisaaja viimasel minutil (e. siis peale üheksat minutit maadlust) Martini poolt hiljem alistatud mees teinud Martinit wazariga võitnud mehele üliilusa ja puhta heite hinnet vääriva jala alt ära niitmise. Seega surnud ring ja arvestati punkte ja kuna Martin oli ainus, kellel üks kaotus oli väiksema skooriga kui ippon siis TADAA: kuldmedal (mida asetab kaela EASLi e. Eesti Akadeemilise Spordiliidu president).


Ja siin siis mõnevõrra löödud konkurentidega koos...

Ja siin siis õnnelik võitja:)


(fotokvaliteet on saast sellepärast, et polnud paremat aparaati kui mu näss, ent armas Nokia.)

Judokatele, kes seda blogi võibolla loevad: võtke asja huumoriga:) Diskussioon "Judo vs. BJJ" on suht puudega/mõttetu üritus. Tegemist on sõsarkunstidega, kuid samas erinevate reeglitega aladega, mis mõlemad on väga lahedad ning mõlema harrastajatel on "teisest poolest" palju õppida. Mulle näiteks väga meeldib judo ja ma teeks seda rohkem kui mul MMMAAA'st rohkem aega üle jääks. Kui jääb, siis ikka käin maadlemas:) Samuti on judokaid ka aegajalt meie trenni kogemusi vahetama tilkunud ning ma loodan, et tuleb edaspidi ka. Igatahes - olete alati oodatud ning kindlasti loodame ühel päeval ka Eestis judokaid ka BJJ võistlustel näha (mida mujal maailmas juba sagedasti juhtub).

pühapäev, 28. oktoober 2007

6. kuidas ott soome keelt õppima hakkas

soome keelega on sellised lood, et õppima hakkasin, aga nüüd nagu ei kipu kuidagi edenema.

hoopis huvitavam on see kuidas õunts sellise ilmaga seal tallinnas endale nii kõva päevituse peale on saanud. ja veel ei saa ma aru miks nad sind melviniks kutsuvad. MYSTYSTÄ.

http://www.youtube.com/watch?v=qhxulLbe9zQ

kus pärapõrgus sa jälle võistlemas käinud oled.. mitu korda me peame sulle rääkima, et ei maksa igale poole ronida - pärast lõpetad jälle seewaldis..

kolmapäev, 24. oktoober 2007

5. kuidas ott fight gala II võistles. järelkajakaja

siit blogist on läbi käinud palju informatsiooni, pildimaterjali, videoklippe minu matšide ning sellega seonduvast. selles postis kirjeldan rohkem emotsioone / tundeid, mis valdasid mind konkreetse matši puhul ringi minnes, ringis ning milliseid järeldusi tegin asjadest enda jaoks matšijärgselt.

õunts. battle on the baltic.

--- PROLOOG ---


ütleme nii, et 2 minu eelmist matsi on päris palju olnud tõestusmatšid. see on siililegi selge.

I matš oli esimene mma (pro) matš eesti pinnal üldse. traditsiooniline vastuseis - elustreening vs traditional martial art, hokutoryu ju-jutsu vs maadlus + brazilian jiu-jitsu. tõestus sellele, et kas need tüübid, kes juba paar aastat rääkinud elususest ning erinevatest treeningpritsiipidest (tuues seeläbi paljudele teistele võitluskunstitreeneritele kaasa kõvasti peavalu) on nüüd piisavalt mehed, et oma sõnade taga ka tegusid näidata.. jah. olime mehed. näitasime "maailmale" mis on bjj ning mis on mma. sensatsioon. rahulolu. meie jaoks oluline sündmus. kriitikud arvavad: "jätke nali. andke talle kedagi vastu, kes oleks tema tasemele lähemal - keegi kes talle ka vastu hakkaks."

I matš. lõpusirge.

II matš oli järjekordne traditsiooniline vastuseis - grappling vs striking. mina ühes ringis kickpoksi juunioride maailmameistriga, kes otsustanud oma oskusi mma-ringis tõestada. jällegi.. olime mehed. paljudele üllatuseks murdus ainar I roundis. kägistusega. jällegi sai "maailm" teada, what true bjj+wrestling/mma means. sensatsioon. üllatus. rahulolu. meie jaoks oluline sündmus. kriitikud arvavad: "võitis küll jah. aga no olgem ausad - andke talle vastu kedagi, kes korralikult mma'd teeks. mõni välismaalane."

II matš. lõpusirge.

--- THE THING ---

sain vastu välismaalase. lätlase. mma'kas. võib ette kujutada, et sellises olukorras ringi minek on päris närvesööv (olenevalt inimesest muidugi). sa ei lähe sinna ringi mitte niivõrd võitlema enda kui selle eest mida sa esindad. ning see mida sa esindad - oleks parem kui sellistes matšides see ei kaotaks. onju.

pinge muudkui kasvab ning kasvab. lõpuks ei oska sa enam protsessi nautida kuna pinge põhjustab kõvasti rohkem ängistust kui kogu protsessi poolt toodetav nauding seda tasakaalustada suudab.

priit mihkelson. fight night 2. before victory.

seal ma siis seisin.. minu kolmandaks pro ning üldse kolmandaks matšiks oli jäänud loetud tunnid. närv laes. täpselt ei teagi millest. ootusärevus võibolla. teadmatus tundmatu ees. hirm hinnangu saamise ees. kui keegi ei vaataks, oleksid asjad ju natuke teistsugused. aga vaatavad. ja väga paljud. hirm allajäämise ees - ja mitte lihtsalt allajäämine vaid allajäämine niivõrd olulises tegevuses nagu seda on meestevaheline võitlus. kui sa kaotad maadlusmatši, võid endale alati öelda, et tegelikus võitluses oleks.. kui sa kaotad poksimatši, võid endale alati öelda, et tegelikus võitluses oleks.. aga mma.. as real as it gets.. taganemisteed ei ole. kõik mis võimalik on ju tehtud - kohe kindalsti mitte pole ma teinud ei trenniluusi ega ka puusalt lasknud (uus väljend mille õppisin töö juures oma praeguselt ülemuselt - tähendab midagi hooletult tegema). aga närv ikka on. ja jällegi just seepärast, et ma lähen ringi midagi tõestama.. midagi näitama. minu hinnang endale sõltub tulemusest. ma olen keskendunud ainult tulemusele. seda mõttelõnga võiks veeretada sadu ning tuhandeid lehekülgi. ning seda on ka tehtud.

mida lähemale matši algusele, seda rohkem loed jäänud tunde/minuteid. kurat, saaks juba ringi tegema seda milleks ma siia tulin. eelnev ringitolgendamine on lihtsalt võimalus rohkemaks närveerimiseks. olukord paraneb natuke siis, kui hakkad soojendust tegema. paned mängima oma lemmikmuusika (näiteks oma entrance) ning koos sellega visualiseerid ringi minekut. enda edu erinevates olukordades. võitu. lõpuks oled töötanud end sellisele tasemele, et närv on asendunud teistsuguse tugeva tundega. sellisega, mille abil on võimalik seinast läbi minna. ja mitte lihtsalt läbi seina imbuda vaid minna nii, et tolm ja tükid taga.

I matš. entrance.

sa jalutad ringi. hea tunne. heh. see on viimane hetk millal nautida tähelepanu ning enda võimsust ja hiilgust. võibolla pärast matši sulle seda enam nii palju ei jagata. indeed. vastane. parem ära pööra talle liialt tähelepanu. tema tunneb samamoodi. lihtsalt püsi rahulik ning oota kella. oota kella. oota kella. hoia vaim erk. oota kella. mõtle kogu selle kadalipu peale, mille oled pidanud treeningutel ning elus läbima, et siia jõuda. kogu see higi. valu. veri. kõik. see ei olnud ilmaasjata. oled andnud endast kõik. see, et sa siin oled, ei ole juhus. sa peadki siin olema. sa oled ainuke, kes praegusel hetkel võibki siin olla.

viimane matš. oota kella.

kell käib. pinge langeb. tahe suureneb. osa toimuvast muutub väga uduseks - teine osa on liiga terav. esimesed paar sekundit oled valmis suuremateks üllatusteks, millega vastane võib alustada, et sind nii vaimselt kui ka füüsiliselt murda. hoia käed kindalt üleval. kurat hoia käed üleval. see matš ei lõppe mingi wild swinga, mis sind vastu lõuga tabab. ei lõppe. algab mäng - otsitakse võimalusi - leitakse võimalusi. tean kõikidest oma matšidest seda tunnet, mis järgneb sellele kui olen vastase maha saanud. kergendus - nüüd tulgu või maailmalõpp, aga siit - mees - sa enam minema ei saa. mõikord on need mahaviimised ilusti välja mängitud ning planeeritud. mõnikord lihtsalt midagi satub pihku. selles matšis toimus see spontaanselt. alguses oli plaanis minna vastast ära lööma. kui ma aga nägin millise agressiivsusega ta mulle lüües peale tuli ning samal ajal mis võimaluse ta mulle soodsaks mahaviimiseks jättis.. kasutasin pigem mahaviimist. tundus kindlam. tundus turvalisem. võibolla hakkasin ka natuke kartma.

maas olles tuleb kõik tagasi. udused kohad kaovad - teravad kohad jäävad. iga samm on väga selge. ülejäänu on vormistamise küsimus. ei. ma ei ülbitse. siiani on see lihtsalt umbes niimoodi olnud, mis ei tähenda muidugi, et see ka edaspidi sedasi oleks. enamasti on tegevus maas lihtsalt puhas lukumaadlus. iga korraga olen oma mängu üritanud ka rohkem löömist juurde panna. õnnestub. aga kui löömiseks väga võimalust pole, siis tuleb kasutada seda mis antakse.

II matš. adrenaliin.

saad vastasele alistusvõtte peale. edasine on vaid sekundite küsimus. kohekohe ta annab alla. kohekohe on minu eesmärk siin täidetud. kell. ja tehtud see ongi.

kogu kehast käib läbi mitu adrenaliinilaviini. eesmärgi täitmine. võitlus mees mehe vastu. eneseteostus. rahulolu. rahulolu meeskonna näos. ühe inimese võit tähendab siin alati midagi rohkemat. see on võit teamile, klubile, organisatsioonile, teooriale, mõtteviisile, tõekspidamistele, ...

III matš. võit paljudele.

--- EPILOOG ---

esimest korda pärast matši ei jäänud rahulolu tunne kestma. kõigepealt olin natuke pettunud vastase tasemes. seal oleks võinud olla keegi, kes natukenegi rohkem vastu paneb. teiseks - plaanisin minna lööma. ma viisin ta maha kuna, jah, nägin head võimalust. samas viisin ta maha ka seepärast, et püsti löömine tundus piisavalt hirmutav. ma tundsin korraks hirmu. see lõpetab rahulolu. ma täitsin küll eesmärgi, kuid mitte seda, mille olin püstitanud endale veel lisaks võidu saavutamisele. tegelikult on see rumalus. see on maksimalism. loeb võit. kuidas iganes sa selle saavutad. kui ei löönud, siis ei löönud. sa ju tegid ometi midagi muud kasulikku. efektiivset. ja see loeb. aga siiski. vastane polnud see mis lootsin. kriitikud vaikivad.

selline ongi järelkaja. võit oli hea. töö oli ilus. aga mõne vastase võitmine lihtsalt pole See.

priit mihkelson. fight night 2. after victory.

järelkajakaja. närveerimine. mu eesmärgid vajavad ümbersõnastamist. ma ei lähe sinna ringi kellegi teise jaoks. ma lähen sinna enda jaoks. ma ei lähe hinnangut saama. ma lähen sinna enda jaoks. võit on oluline, kuid mitte peamine. sport. keegi peab kaotama. lahing. oluline on see, et annad endast maksimumi ning realiseerid end maksimaalselt. enda sõltuvaks tegemine tulemustest. see ei anna lahendust. keskendudes liigselt võidule ning võib juhtuda, et enda tekitatud pinge hakkab segama püstitatud eesmärkide saavutamist. naudi protsessi. tee seda enda jaoks. anna endast maksimum. ning natuke veel.

ja see kandub üle ka teistesse eluvaldkondadesse. miks ma teen seda? mis on mu eesmärk? kas ma sõltun liigselt tulemusest? elu on liiga lühike, et protsessi mitte nautida ;) paljud on küsinud, et kas sport mulle elus midagi õpetanud on.. kui sa tegeled millegagi nii intensiivselt nagu ma seda teen, siis olgu see mis tahes - sport, lendamine, laulmine.. peab ikka päris kivipea olema, et sellest kogu eluks mitte midagi õppida. mina ei ole. seega - jah - sport on mulle elus palju õpetanud. see siin on vaid killuke.

kui jorgen lugemisega siiamaale jõuab on ta mõtetest sõna "emo" läbi käinud juba paarsada korda. great success =)

jorx. finnish open. amateur mma. hõbe.

esmaspäev, 22. oktoober 2007

CONDITIONING treeningrühm alustab 31.okt 2007

Tänan kõiki kiire reageerimise eest. Nagu arvata võite on asi nüüd nii kaugel, et uus treeningrühm - CONDITIONING - läheb käima. Eelregistreerunuid on olnud piisavalt ning saaliajad olemas.

Treeningud hakkavad toimuma Tartus Falco Võitlushallis (Laulupeo pst 19) 2 korda nädalas:

Kolmapäeval 20.00-21.00
Laupäeval 12.00-13.00

I treening on 31. oktoober 2007. Treeninggrupiga on võimalik liituda jooksvalt igal Teile sobival ajal.

Kuutasu on 200 eek'i. (Klubi Elustreening Eesti hingekirjas olevatele ning sealset treeningmaksu maksvatele inimestele 100 eek'i kuu).

Kõik kes juba eelregistreerunud, endast enam märku andma ei pea. Kes leiavad, et soovivad veel treeningutega liituda, andke palun endast märku mulle (Ott Tõnissaar, sweals@gmail.com). Muidugi võib ka lihtsalt kohale ilmuda =)

Lisaks veel selline teave, et kuni uue aastani on tegemist nö katseajaga. Kui kõik sujub nagu plaanitud tõstame treeningute arvu nädalas (võimalikud erinevad ajad) ning korrigeerime toimumisaegu. Ning vastus paljude küsimusele - jah, selleks ajaks on plaanis ka Tallinnasse jõuda =)


Kõike paremat ning peatse kohtumiseni =)


Ott Tõnissaar
Elustreening Eesti
Team Scared & Paranoid
sweals@gmail.com

4. kuidas ott soomes käis

kes veel ei tea (mis on muidugi ilmselgelt võimatu), siis teema sai alguse selles postituses.

6 päeva gb-gym'is. realitycheck. hea võimalus võrrelda oma taset teiste omasugustega riigis, kus mma'd erineval kujul on harrastatud juba 10 aastat (meil sai nüüd 1 aasta täis=)).

peamiseks treeningpartneriks oli anton kuivanen, (kes võistles ka tallinnas toimunud k1 eventil, võites ühte jaapanlast).


anton on lapsest saati hokit mänginud. ühel ilusal päeval sai tal sellest isu täis. seejärel poksis aastakese ning nüüdseks jõudnud mma juurde, millega tänase seisuga tegelenud 3 aastat.

vastus teie kõigi küsimusele "no kuidas siis oli kah?!": püsti lõi ta minust paremini, clinchis võideldes olime võrdsed, mahaviimistes olin temast üle, ning maas olime võrdsed - sõltus sellest, kes peale jäi. jõudu oli mõlemal kõvasti, ainult minu conditioning kestis natuke kauem. võistluskogemust on tal muidugi rohkem ja see oli ka tema suureks eeliseks. anton on hinnatud soome ajakirja fighter magazine andmetel oma kaalus põhjamaade seitsmendaks. thumbs up.

lisaks leidus seal veel mitmes erinevas kaalus erineva võistluskogemusega mehi 14-15'st amatöörmatšist kuni 3-4 profimatšini. oli mehi kellega tegin mida tahtsin ning oli mehi kes tegid minuga mida tahtsid (näiteks üks endine soome koondise maadleja (kaalub üle 80kg (võistluskaaluks -70kg =)), kes nüüdseks spetsialiseerunud mma'le, omades 4 võitu pro arvestuses). lõppkokkuvõttes suutsin paigutada mma-arengukõverale isikliku nööpnõela sildiga "YOU ARE HERE". positiivse emotsiooni tekitas see, et lähenemine ning treeningud on sisuliselt täpselt samad nagu meie mma treeningud. ma ei hakka kirjeldama, mida treeningutel tegime, sest see läheks ligia spetsiifiliseks. see-eest toon välja mõned killukesed 6-päevasest looma moodi trenni rügamisest, mis sai tehtud pooleldi ikka veel valutava hüppeliigesega :S

  • kolmapäeva hommikul õnnestus mul nende poksitreenerit (kes teeb ka mma'd) 2 korda järjest alistada seljast kägistusega nii, et ta tundis end lausa solvatuna. järgmisel päeval rääkis ta antonile kuidas "skinny guy form estonia submissioned me yesterday with rear naked choke. twice. wtf." jah. soomalste jaoks olen ma skinny guy =)
  • neljapäeva õhtul võtsin pärast poksitrenni osa subw sparrist. 1 tüüp kes kaalus üle 90kg subis mind seal 3 korda järjest giljotiiniga ning lõpuks ühe flying triangliga. hiljem selgus et ta on bluebeltides mundialsilt 5nda kohaga koju tulnud. tough luck.
  • reede õhtul mma sparritrennis highkickisin ühte agressiivset tüüpi pähe. mitte liiga kõvasti, aga piisavalt, et kommentator karjuks "he is ROCKED... can he finish him???". natuke kehv tunne oli, aga mis teha.. mma.. juhtub.
  • laupäeva hommikul töödeldi sparri käigus päris kõvasti mu pead ja nina. I korda elus tundsin kuidas poks pea huugama paneb. eks ma ikka andsin ka, aga olgem ausad - sain rohkem =)
  • see-eest laupäeval II sparritrennis sain kõigile näidata mida tähendab ühte eesti mma'kat peksta. kuna II trenni ajaks olid mõned väga tegijad kadunud, siis ülejäänusid kellega sparrisin (va tuomas, kes on nende peatreener ja jitsi purplebelt) õnnestus mul vähemalt korra subida samal ajal kui mind ei subitud kordagi :P payback is a bitch
soomlastega on meil piisavalt head suhted, et vastastikused külaskäigud jätkuksid regulaarselt. kindlasti võtame edaspidi oluliselt suuremal määral osa ka soomes toimuvatest amatööride mma võistlustest, et saada võistluskogemust. ning hiljem... miks mitte ka profivõistlustest... nagu näiteks The Cage ;)

cheers =)

laupäev, 20. oktoober 2007

tartus alustab uus treeningrühm - CONDITIONING

Tartu spordiklubis Elustreening Eesti on toimumas mitmeid muudatusi treeningute planeerimise ning treenimisvõimaluste osas. Üheks oluliseks muutuseks on uue treeningrühma avamine - CONDITIONING (ilusa eestikeelse termini järgi - üldine kehaline ettevalmistus - parem nimi leiutamisel).


Uue treeningrühma avamisega seoses avame eelregistreerumise. Eelregistreerumine ei kohusta Teid millekski, kuid annab meile hea ülevaate umbkaudsest huviliste arvust. Registreerumiseks palun saata email aadressile sweals@gmail.com enda nime ning samuti treeningaegadega, mis oleksid Teile sobilikumad, et saaksime kokku panna võimalikult paindlikud trenniajad.


Mis?
Conditioning treening on väga üldine nimetus treeningutele, kus keskendutakse vastupidavuse, jõu, kiiruse, plahvatuse ning teiste füüsiliste parameetrite arendamisele. Vastavalt vajadustele on meetoditeks peamiselt kõrge intensiivsusega intervalltreeningud (ringtreening, jooks, rauatõstmine ja paljupalju muud) kuid samas ka madalama intensiivsusega harjutustekomplekse. Treeningutel jagatakse informatsiooni erinevate treeningmeetodite ning nende mõju kohta ning Teie soovil ka nõuanded tervislikest toitumisharjumustest ning kuidas tuua sellised harjumused sujuvalt oma igapäevaellu.


Treeningu raskusastme valite Teie ise olenevalt senisest treeningkogemusest, -koormusest ning püstitatud eesmärkidest. Kui Te ei ole ka veel ise täpsele arusaamisele jõudnud oma eesmärkides, siis aitame neid leida koos meeskonnaga / naiskonnaga. Koos on väga erinevate tasemetega inimesed - seega kavad koostatakse individuaalselt - keegi ei pea muretsema selle präast, et "äkki ei suuda nad treeningkoormusele vastu pidada" või "äkki pole koormus nende jaoks piisav" või "äkki kasutatavad meetodid ei vii soovitud tulemusteni". Kõik mida me trennis teeme ning õpetame on meie endi (ning meie lähikondlaste =)) poolt järgi proovitud. Treeningud toimuvad meeldivas, toetavas ning arendavas keskkonnas. Kogu töö toimub enamasti meeskonnana / naiskonnana (kõik toetavad kõiki) seega motivatsioonipuudusel ning rasketel hetkedel ei pea Te üksi rühkima ning end õigel rajal hoidma =)


Treeningud on suunatud neile ...


1. ... kes tunnevad, et igapäevase töö/kooli kõrvale oleks vaja juurde tuua füüsilist aktiivsust kuid kes ei ole huvitatud keskendumisest konkreetsele spordialale nagu kahevõitlusalad, kulturism, aeroobne sörkimine metsavahel, jne.

2. ... kes tahavad tegeleda efektiivse rasvapõletusega ning saada paremat väljanägemist.

3. ... kes tegelevad hobikorras mingi spordialaga, kuid tunnevad, et nende poolt valitud alal jääb puudu intensiivsusest, füüsilisest koormusest, jne. Samas on valitud ala piisavalt huvitav, et mitte lõpetada sellega tegelemist.

4. ... kes tegelevad hobikorras mingi spordialaga, kuid tunnevad, et treeningute kasuteguri tõstmiseks on neil vaja rohkem vastupidavust, jõudu, kiirust, plahvatust, jne.

5. ... kes tegelevad spordiga kõrgemal tasemel, kuid tunnevad, et paremate tulemuste saamiseks on neil vaja põhjalikumalt tegeleda vastupidavuse, jõu, kiiruse, plahvatause, jne arendamisega.


Kõigile Teile on meie conditioning trennid sobilikuks ning meeldivaks kohaks kus arendada end koos teiste sarnaseid eesmärke püstitanutega.


Kus?
Esialgse plaani järgi ... Tartus Falco Võitlushallis (Laulupeo pst 19) (endine Tähtvere Judohall) ning selle vahetus ümbruses. Kellaajad koostamisel. Treeningutega alustatakse kõigi ootuste kohaselt selle aasta novembrikuu jooksul. Treeningud hakkavad toimuma 2-4 korda nädalas. Võimalik on avada ka mitu treeninggruppi, et anda inimestele võimalus trennis käia olenemata oma päevarutiinist.


Jäädes ootama Teiepoolset tagasisidet


Ott Tõnissaar
sweals@gmail.com

neljapäev, 18. oktoober 2007

3. kuidas ott fight gala II valmistus

jutt jäi siis pooleli seal, kus ma vigastuse sain - augusti alguses. korralik ravimine võttis aega 2 kuud (st sai korda alles pärast võistlust). kõik mis ma paar nädalat teha sain, oli eimidagi. seega võtsingi asja rahulikult ning tegin iga päev 5-6 raundi eimidagi (1 raund 3 minutit. 2 raundi vahel minut pausi ning pärast teist raundi 2 minutit pausi. munemist ei ole). eimidagi. päris mõnus vaheldus oli sellele ropule treenimisele. seejärl hakkasin kergelt poksima ja püstimaadlust tegema. suhteliselt ühel jalal hüpates siiski.

sain teada kui oluline üks hüppeliiges võib olla ning mis liigutuste puhul see töötab. eks see nii kipub olema, et kui kõik on korras, siis ei saa alati aru milleks üht või teist vidinat kehas vaja on. aga kui saad vigastuse, siis tundub, et see pisike vidin ongi kogu elu alus - hea et süda tuksuda suutis, sest midagi muud küll kehas ilma hüppeliigese abita ei toimu. vähemalt mitte minu kehas.

vähemalt mitte minu kehas...

augusti keskpaigas sain juba sõudeergomeetriga intervalle tõmbama hakata (see oli minu jaoks I kord elus selle aparaadiga järjepidevalt töötada). 3 korda nädalas tegin järgmist kava (kõik numbrid on sekundites; T=töö, P=puhkus):

10 T - 10 P - 20 T - 20 P - 30 T - 20 P - 20 T - 10 P - 10 T - 60 P

selliselt 5 raundi. ergomeetri raskus oli vahemikus 5-7 ning töö ajal katsusin 500m aja hoida 1:30 ja 1:45 vahel. iga trenni alustasin 10 min rahuliku soojendusega ning lõpetasin 10 min rahuliku jahutusega.


mõnikord võib selliseid asju ka pärast intervalltreeningut juhtuda. kui toibud, siis on juba ... juba midagi muud kui sa arvasid.

kusagil "haige jala vahemikus" käisid soome mma'kad gb gymist meil külas üheks päevaks, aga ma ei mäleta enam millal. poks. igastahes tegime ühel laupäeval 2*1,5 tundi intensiivset trenni täiesti hapnikuvabas 3D treeningu saalis. päris kaltsuks tõmbas. somme oli igat sorti - nagu ka meie faitereid. jalg elas ka asja kuidagi üle ning elu oli ilus =) treeningpäev oli veel selle poolest ilus, et saime soomlastega sõbralikke suhteid arendada ning jõudsime järeldusele, et sellised mõlemapoolsed külaskäigud tulevad meile kõigile ainult kasuks. hea oli vahelduseks teistsuguse rahvaga sparrida. muidu siin kõik nii ühte nägu.

kuidas kõik on ühte nägu.
sedasi ma siis kesksisin ühel jalal ning tõmbasin ergomeetrit kuni ma 3ndal septembril nädalaks soome treenima läksin. aga sellest juba järgmises postis =)

teisipäev, 16. oktoober 2007

Soome epiloog e. dieet vol 2.

Esmaspäev 01.10 – 73,2 kg

09.00 - pool pakki kohupiima (0%, maitsetu), jogurt (3%), natuke 7viljahelbeid, tl kalaõli, C, B

13.30 – lõuna

14.00 – õun

18.30-22.00 – kerget trenni ja trenni andmist

22.30 – õun

23.00 - pool pakki kohupiima (0%, maitsetu), jogurt (3%), natuke 7viljahelbeid

Teisipäev 02.10 – 72,2 kg

09.30 - 1 viil rukkileib merevaiguga, pool pakki kohupiima (0%, maitsetu), jogurt (3%), natuke 7viljahelbeid, tl kalaõli, C, B

13.30 – karp makraga kodujuustu (220 g), 3 väikest tomatit

17.30 – karp kodujuustu maitserohelisega (220 g)

19.00 – 22.00 – trenni ja trenni andmist

23.00 – korralik söök: tatar, muna, kapsas, kaalikas, tuunikala

Kolmapäev 03.10 – 71,9 kg

07.30 - 1 viil rukkileib merevaiguga, pool pakki kohupiima (0%, maitsetu), jogurt (3%), natuke 7viljahelbeid, tl kalaõli, C, B

11.30 – suitsutatud veise välisfilee 110 g (100 g = 22 g valku, 3 g rasva)

13.00 – paar kreeka pähklit

15.30 – karp kodujuustu

19.45 – valgušeik, õun

20.45 – tomatisupp, viil saia, 1 chillitrühvel

Neljapäev 04.10 – 71,5 kg

07.30 - 1 viil rukkileib merevaiguga, pool pakki kohupiima (0%, maitsetu), jogurt (3%), natuke 7viljahelbeid, C, B

13.00 – karp kodujuustu (220g), paar kreeka pähklit, natuke kuivatatud puuvilju

17.30 – karp kodujuustu (220g)

71.8 kg – järgnes vedelikutarbimise miinimumini viimine

19.00 – 22.00 kerget trenni ja trenni andmist

100 ml teed

22.30 – 1 õun

70.0 kg

23.00 - pool pakki kohupiima (0%, maitsetu), jogurt (3%), kalaõli 1 tl, C

100 ml teed

Reede 05.10 – 69,6 kg

9.30 – õun, karp tuunikala õlis (185 g), 2 viilu rukkileiba, 2 pähklit, 2 kuivatatud aprikoosi

100 ml mineraalvett

Lion šokolaadibatoon

Manija šokolaadibatoon

Õhtul peale kontrollkaalumist tuunikala õlis. Enne seda kuivatatud puuvilju natuke, aegajalt arctic sport ja mineraalvesi, chicken nuggets 2-3 tk., natuke jogurtit

Laupäev – 06.10 – ametlik kaalumine 69.6 kg

Päeval suhteliselt normaalne toitumine, porgandit, õuna, šokolaadi, leiba, banaan, 2 karpi tuunikala, pisut piiratud vedelikutarbimine jne. Matš oli kell 15.50 vist.

Pühapäev – 06.10 – ametlik kaalumine 69.6 kg

Hommikul peale kaalumist suhteliselt normaalne toitumine natuke šokolaadi, leiba, 2 banaani, tuunikala vees, kuivatatud aprikoose, kreeka pähklit, maksimaalne rehüdratsioon.

2 ampsu müslit jogurtiga, 1 banaan

matš 15.15

16:30 – 1 tuub kohupiimakreemi (vanilli special).

18:48 1 küpsis. persetäis pitsat (arvab ott). Ei ole persetäis – 1 tükk on (arvab jorgen), sest et persetäis tuleb homme ;)


Eksole! Kaks 1,2 KILOST PITSAT! JEE! Esimesed tükid olid päris mõnusad:) - tegelikult oli see kõik muidugi ilus värviline ja hästi lõhnav, kahjuks mobiilikaamera ei suuda seda edasi anda. Sellest hoolimata kolmandaks päevaks (pitsadieedil - alahindasin enda võimet lühikese ajaga 2 suurt pitsat ära süüa) oli juba natuke imelik.

Igatahes kaal jäi püsima (hoolimata nädalasest pitsa-šokolaadi-muu saasta dieedist) 71,6 kg peale. Nüüdseks on juba isu tervislikult toituda, sest treeningsooritus langeb tuntavalt kui mingit jama süüa. Igatsen juba tagasi oma aedvilju:)

(P.S. Kohupiimast ma ei loobunud hetkeksi... nämm:P)

esmaspäev, 15. oktoober 2007

2. kuidas ott suvi läbi looma moodi trenni tegi

pärast seda kui mihkelson toda lätlast kõrvalukuga võitis pakkus dane & co meile, et "poisid - mis te jamate selle ülikooliga kurat. tehke parem sporti". nagu aru saada, siis seda teed ma läksingi. lõpetasin selle jama ülikooliga ära eksju. ja siis hakkasin kõvastikõvasti trenni tegema. kuigi terve suvi läbi pakuti meile erinevaid võistlusi (mis kõik korarldajate kala tõttu ära jäid) siis nagu arvata võib ei olnud see minu jaoks motiveerivaks teguriks. iga meeter mäkkeõtusu, iga kordus rinnalt surumist, iga jab, iga cross, iga takedown, iga kõhulukk... kogu see aeg kõlasid mu peas dane & co kuldsed sõnad... "kurat ära jama selle kooliga. tee sporti parem". ja siin ma nüüd olen.

september 2006. mmmmmaadlejate kava ;)

põhimõtteliselt tegin 1,5 kuud iga nädal 10-12 trenni. 1 puhkepäev nädalas - enamasti 2 trenni päevas. mõnikord juhtus ka nii, et 2 nädalat järjest ei teinud puhkepäeva ning siis tuli 2-3 päeva ainult üks tenn. väljavõte suvisest treeningkavast (I tulbas hommikune trenn, II tulbas õhtune):

9.juuli mägi jits
10.juuli poks mma
11.juuli mk
12.juuli mägi poks
13.juuli
14.juuli mma tq+mma
15.juuli mma mma

16.juuli mägi jits
17.juuli puuladumine (6h)
18.juuli jits mk
19.juuli mägi mma
20.juuli jits
21.juuli mma tq
22.juuli jits maadlus

23.juuli mägi jits
24.juuli mk jits
25.juuli maadlus
26.juuli mägi mma
27.juuli maadlus
28.juuli tq
29.juuli jooks mägi

30.juuli jooks maadlus
31.juuli mk mma
1.aug poks maadlus
2.aug mägi maadlus

*mägi = erinevat sorti mäkketõusud (umbes 40 min kokku koos 10 min soojenduse ja 10 min jahutusega).
*jits = bjj ja/või subw. munemist ei ole, kogu treening raundide kaupa (keskmiselt 8-12 raundi, raund 4 minutit). sellise süsteemiga tavaliselt, et 2-3 raundi järjest ja siis 3-4 min pausi jne.
*poks = poks. munemist ei ole, kogu treening raundide kaupa (9-12 raundi, raund 2-3 minutit). sellise süsteemiga 2-3 raundi järjest ja siis 2-3 min pausi jne.
*mk = maadlejate kava jõusaalis
*mma = mma. munemist ei ole, kogu treening raundide kaupa (keskmiselt 8-10 raundi, raund 3-6 minutit). sellise süsteemiga 2-3 raundi järjest ja siis 3-4 min pausi jne.
*tq = team quest cirquit
*puuladumine = puuladumine. kütetpuud oli vaja kodus keldrisse saada. 6h järjest - iga 1,5 tunni
tagant 5 min pausi.
*maadlus = maadlus. munemist ei ole, kogu treening raundide kaupa (keskmiselt 8-12 raundi, raund 4 minutit). sellise süsteemiga 2-3 raundi järjest ja siis 3-4 min pausi jne.
*jooks = taastav jooks 45 min kuni 1 tund. minu puhul pulsiga kuni 148 lööki minutis.

treeninguid ei peatanud miski. vahepeal käis ka vend paariks päevaks külas.

nagu 2 tilka.. vett?
siis oli sama rutiin. õhtul pidu ning hommikul kohe trenni. eriti hästi motiveeris mind see kui nägin millist piina see mu vennale valmistas =) ega me väga tihit koos ei pidutse - nii korra aastas umbes, aga siis ikka korralikult.

milleni see siis välja viis:
1. täielik tippvorm. kiirus, plahvatus, jõud, tehnika, ajastus, vastupidavus, ..., isegi lõtvus
2. jorgen rääkis suve läbi kui ilus keha mul on ->
3. mille tulemusena ma omakorda endale rannast naise leidsin =) siiamaani on elu ilus (ptui-ptui-ptui)
4. koormustest spordimeditsiinikeskuses VOMAX, mille tulemusena sain teada, et enamus füüsilisi näitajaid vastavad tippsportlase omale ning et loodus on mind õnnistanud:
  • hapnikutarbimine oli 60,3 ml/min/kg (loe: väga hea)
  • aeroobne lävi algab pulsist 170 l/min ning anaeroobne 185 l/min (loe: suurepärane) (ja kõik see oli treenitud INTERVALLTREENINGUGA, istudes päris palju aega ANAEROOBSES tsoonis. ainus koht kus ma "aeroobset jooksu" oma elus veel teen ontaastav jooks vahest harva. vsjo.)
  • lisaks veel igasugused hüppetestid jne
  • OTSUS: Terve. Väga hea treenitusega. Jätkata treeninguid väljakujunenud viisil.

ott "special" tõnissaar tippvormis
Millegiprast oli analüüsile lisatud ka selliseid lauseid:
  • "Kehamassi indeksi järgi vähene ülekaal, KUID uuritaval on suur lihasmass".
  • "Kehaline areng: pikkuse põhjal alla keskmise."

tänud TÕNIS SAAGILE ning spordimeditsiinikeskusele VOMAX, kes on minu tööde ja tegemiste suur toetaja. julgeme soovitada ka kõigile teile. sõbralik ning asjatundlik personal ning väga kvaliteetne teenus.

5. ja siis ma otsustasin piiri natuke edasi lükata. jah. veel edasi. üle 12 trenni nädalas. ning tulemuseks oli hüppeliigese juures mingite sidemete tugev venitus :( ja jälle sai ott ühe õppetunni võrra targemaks - nimelt kuidas intelligentsemalt treenida. see vigastus tuli muidugi ületreeningu tulemusena, mille tagajärjel omakorda langes ka mu kaal hoobilt 5kg. sõin nagu loom, aga kaal ikka kukkus. nüüdseks on vigastus parandatud ning kaal peaaegu taastatud. vot selline elu. seega fännid - no problemo - ärge muretsege :)

eks see mma-elu siin praegu selline ole. palju materjali on meil küll igalt poolt võtta, aga samas suur osa tuleb enda keha peal järgi katsetada. kui me millalgi järgmistele inimestele teatepulga üle anname, siis neid oskame me juba kõvasti kvaliteetsemalt treenida. cheers =)

november 2006. vaata kui kõrgele tõuseb mu jalg. vaata mis numbriga on minu tald. enne kui lugeda numbrit sa jõuad, olen ma purustanud.. su lõua :P

ps. kui teil on nende trennide kohta täpsemaid küsimusi, siis postitage kommentaaridena selle teema alla, ning hiljem võtan need mõnes postituses kokku - uue postituse alguses näiteks iga kord.

pühapäev, 14. oktoober 2007

otsus nr 7384

14. oktoober 2007 võttis MMApingviinide üldkoosolek vastu järgneva otsuse - "Fännide ning muidulugejate vaimse ning füüsilise tervise säilitamiseks mitte postitada OTI sisukorras toodud teemasid sagedamini kui 1 teema iga kahe päeva tagant." Otsus jõustab 14. oktoober 2007 kell 16:28.

Lugupidamisega
Üldkoosolek

1. kuidas ott tartu ülikooli lõpetas

3 aasta õppetöö tulemusena sai ott tartu ülikoolist psüholoogia bakalaureusekraadi. blablabla. ja mis võiks iseloomustada seda aega paremini kui üks tagasihoidlik pildiseeria möödunud kolmest aastast =)

mina vasakul. teine tüüp paremal.

ps: sündmused ega piltidel kujutatud inimesed ei ole toodud tähtsuse / tähtsusetuse järjekorras.


oi. peremees tuli.
jorgen kikib ässi.

jorgeniga on alati fun. iga kord kui üritad arvutis mingit referaati kirjutada võib vabalt mõne asjakohase msn'i vestluse pöörata ümber mingiks trenniplämaks.. ja juttu jätkub kauemaks.. referaadid, esseed, uurimused ja mis iganes veel said mul alati valmis. eranditult. kõik. õigeks tähtajaks. ning mitte sekunditki varem. aamen sellega. võibolla tänu nendele vestlustele ongi saanud eesti mma selliseks nagu see praegu on. ärge kunagi alahinnake telgitaguseid ;)

õunts vasakul, mina paremal. pure love. magusad hommikud. plaan oli minna geneetika loengusse, kuid sinna me arusaadavatel põhjustel ei jõudnud. mitte kordagi. sest, raisk, see algasalati kell 8 hommikul :(
sõpra tuntakse hädas.
tantsud tähtedega (mma-staar õunts vasakul).
how you doin ;)

ei saa ütlemata jätta, et õuntsist on meil kõigil väga palju pildimaterjali, kuid enamus selelst ei kannata blogivalgust (kuna meie blogi lugemine on enamikule iniemstest eprekondlik sündmus - kogunetakse kokku ning nauditakse õndsust). õunts on ka selline mees kellega läheks luurele. iga kell. kõik teavad, et õunts ei viska kunagi püssi põõsasse. jätke meelde. tema peale võib loota.

juku (nimi muudetud). sõpra tuntakse hädas vol 2. juku (nimi muudetud) sünnipäev.

juku (nimi muudetud). see žanr ei ole mulle võõras ;)

juku (nimi muudetud) on väga huvitav inimene. omapärane inimene. tal on väga palju tõekspidamisi, millest 99,9% oleme me suutnud 3 aasta jooksul ümber lükata. selle tulemusena on jukust (nimi muudetud) saanud täiesti uus mees. meie mees. ja pealegi - juku (nimi muudetud) suudab 10 tundi järjest geneetikat õppida

ott ees. kallasmaa taga.

kallasmaa. ma olengi selline.
kallasmaa. punases. mmmmaadlus.

kallasmaa on üks maadlejatest. ta on nagu õunts. tema peale saab ka loota. alati. ja inimesed kes väidavad, et mul on motoorne rahutus pole tõenäoliselt veel kallasmaaga kokku puutunud. paar korda käis kallasmaa meie trennis. jorgen arvas seepeale, et ta on õnnelik, et me püsivalt koos ei treeni. imelik.

jüri. manjakk.
jüri on nagu õunts ja kallasmaa. tema peale võib ka loota. ja kui keegi talle püssi annaks, siis ma olen kindel, et põõsasse ta seda ei viskaks. lisaks võiks vanem generatsioon jürilt eeskuju võtta kuidas edukalt tervisesporti teha - intervalltreening, raua tõstmine, bjj, mma.

kurat. neid inimesi on veel nii palju. jääb katki siinkohal. tegelikult on mul väga hea meel, et see kool lõpuks läbi sai, sest olgem ausad - silmaring on oluline asi, aga entusiasm oli juba 13 aastat kadunud.

loo autor. entusiasmitu.

kallid lapsevanemad. vaadates neid pilte mõelge hoolega - kuhu kooli ning mida õppima te oma kallid võsukesed saadate. kas psühholoogia on ilmtingimata õige valik?!

loo autor. psühholoogia ON õige valik.

ps: mul pole õrna aimugi mida arvavad eelpool kujutatud inimesed sellest, et ma nende pilte siia üles panin. andke andeks.

laupäev, 13. oktoober 2007

ott

ott siin. ott pole ammu korralikult postitanud. ott hakkab nüüd postitama. ott kirjutab siia nüüd sisukorra, millest ott tuleva 10 päeva jooksul blogib. mott.


SISUKORD (olulisemad teemad, millega ott on vahepeal hakkama saanud)

1. kuidas ott tartu ülikooli lõpetas
2. kuidas ott suvi läbi looma moodi trenni tegi
3. kuidas ott fight gala II valmistus
4. kuidas ott soomes treenis
5. kuidas ott fight gala II võistles. järelkajakaja
6. kuidas ott soome keelt õppima hakkas
7. kuidas ott tööle läks
8. kuidas ott finnish open'iks valmistus
9. kuidas ott finnish openil võistles. järelkajakaja
10. olukord riigis. ott.


igaks päevaks natuke mõtlemist. lõpetuseks aga 12. veebruar 2006 - tartu mv kreeka-rooma maadluses - ilusad ajad kui otil aeg-ajalt õnnestus mõnele sama ilusat trikood kandvale noormehele tasuta tivolit teha.

reede, 12. oktoober 2007

Pühapäev e. Soome kroonika vol. 4

(Homme panen siia meie viimased Soome seiklused ja matšid:) Hetkel puhkan ja lõbutsen - reede õhtu ju. Nimelt voldin kokku enda paberist kiirtoidueinet (volditav purks, friikad jne jne), mille mu sõps Helen (kudos Helen!) mulle Jaapanist (kes muu saaks siukse asja peale tulla kui japsid:D) kingituseks tõi!))

Kes ei usu - kui valmis saab siis pildistan.

Ja siit edasi nüüd siis see päris postitus:

Pühapäeva hommik algas sellega, et sättisime enda asjad kokku ja siis avastasime, et Domingost (keda me olime äratada lubanud, sest eelmisel hommikul jätsid rootslased ta lihtsalt üksinda magama) EI OLE:) Mingil hetkel ta saabus ja siis kirjeldas elavalt, et käis eile õhtul väljas, kohtus mingi tüdrukuga ja läks tema juurde koju. Kui ma selle peale vist suhteliselt üllatunud näo tegin, siis ta ütles, et "midagi ei juhtunud, ma ütlesin talle mingil hetkel, et midagi ei saagi juhtuma (no fucky-fucky:), mul on homme võistlus ja ma pean puhkama ja siis ma magasin ta voodis, puhkasin korralikult välja." VOT SEE ON TÕELINE MMEES!

Kaalumisel oli juba korralik sebimine.


Jälle kaalumine, jälle med-check, jälle väike söök ja uni. Oti matš kuskil enne kella 11.00'i.

Mingil hetkel läks siis käte teipimiseks:


Kes veel ei tea, siis käsi teibitakse selleks, et parem lüüa oleks (käe vigastuse ohtu vähendada... käsi on päris habras asi ja ei ole löömisfunktsiooni täitmiseks arenenud eriti). Siiski tuleb saavutada hea tasakaal selle vahel, et samas käele säiliks hea liikuvus, et oleks võimalik lähivõitluses ja maas ka asju teha.



Kes veel ei tea, siis kogu üritus toimus Soome suure messi Fitness Expo 2007 raames. Nii et seal oli igasuguseid muid asju ka... siin teile siis väike illustratiivne materjal e. "mmapenguins võitluskunstituur soome 2007 continues..." e. "issanda loomaaed on kirju".



Ja siis Oti matš. Poolfinaal kaalus -77 kilogrammi, kus oli väga rahvusvaheline seltskond - Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast, Portugalist. 1. raund:




2. raund:



3. raund:



Ja siis sai FOTOKA AKU TÜHJAKS:S Siin siis veel (rohkem küll nagu minu koomilise erutunud nurgas kokutamise demonstreerimiseks üles riputatud) üks jupp, mille Matu üles suutis võtta enne kui vool lõplikult lõppes:



Ott kaotas kohtuniku otsusega väga võrdse matši (kolmanda raundi lõpus ta veel oli peal ja värki). Ta oli korra (vist teises raundis) tegemas päkalukku, mis nagu välja tuli, et reeglites siiski keelatud oli... (kuigi otseselt seda kirjas ei olnud). Ühe korra sai ta tahtmatu põlvelöögi otse vastu põlve, mille tõttu pidi aja maha võtma. Peale tulemuse väljakuulutamist tuli Domingos meie nurka ja ütles morni näoga mulle et "Your guy should've won..."

Ca pool tundi hiljem andis Domingos mulle oma fight-shortsid öeldes, et need on tema lemmikpüksid ja et ma need Otile edasi annaks. Et need edaspidi talle õnne tooks:)

Eks Ott loodetavasti kirjutab ka ise siia kommentaare oma matšist, ent mis põhiline on, on see, et ta ütles, et teda pole vist ükski võit seni nii kõvasti motiveerinud kui see kaotus nüüd.

Sai jälle "koju" magama mindud ja siis keskendutud mulle, sest mina ainus mees, kellel veel matš ees tolleks hetkeks. Jadajada, teipimine, soojendus jne jne.

Esimene raund:



Oi pagan kuidas mulle meeldib seda esimest raundi vaadata. Jalgade töö löömise seisukohapealt oli BEST EVER (minu kohta loomulikult). Jab töötas. Takedowne tegin. Mõnus. Aga kui peale raundi lõppu nurka läksin siis esimene lause oli "nüüd olen gassed". Ja seda on ka näha siin: jalg on tönts ja plahvatust pole enam. Teine raund:



Ja kolmas raund:



Ja kohtunike otsus:



Oh jah. Poleks elu sees uskunud, et mu maasvõitlusoskused mind alt veavad. Aga tegelikult seesama juhtus ka BoB'il - kui toss väljas on siis oskused regresseeruvad. Anoh repsekt seekord sommile - suutis purplebelt jitsi lihtsalt "kinni panna". Mõtlemisainet arengu edaspidiseks suunamiseks. Ja võimalik, et järgmine kord astun üles juba kaalus -65 kg:)

Edasi jäime siis vaatama muid matše. -65 kg kaal oli väga terves ulatuses ja finaal oli täiesti täis actionit ja väga huvitav - lõppes otsusega, võitis rootslane favoriidist oma viimast amatöörmatši tegeva soomlase vastu. Absoluutkaalu ainus matš oli BRUTAALNE - üks Soome tüüp lõi norraka ikka tõsiselt üles peale seda, kui too oli täiesti ära gassinud pidevast edutust mahaviimisest. -60 kg finaal (mis tegelikult oli võistluse viimane matš) oli väga äge, kus üks soomlastest, kes ka Tallinnas käis, domineeris võitlust kaks raundi nii püsti kui maas ja viimases raundis võitis käelukuga. Sinna vahepeale mahtus -77 kg (ehk siis Oti kaalu) finaal kus Domingos läks vastamisi ühe rootsi jõujuurikaga, kes eelmisel päeval väga veenvalt meie ööbimiskohas oli bokserite väel peegli ees umbes pool tundi varjupoksi teinud.

-77 kg finaal 1. raund: Domingos "Cookie" Mestre vs. swedish dude:)



-77 kg finaal 2. raund



-77 kg finaal 3. raund



Nagu näete, siis konkurents oli tõesti üllatavalt tugev ja matšid huvitavad ja tasavägised. Peale viimast matši siis kohe hüvastijätud ja tänusõnad korraldajatega, autosse ning sadamasse. Super hästi koheldi meid ikka! Ja laevas siis RILÄKS:



(Krt mõne nurga alt on mina nüüdseks juba päris kõver ("TÄNUD" kõigile, kes minuga poksisid 2006. aasta kevadel!)... a noh mis teha... pole vist mõtet seda lasta korda tehe enne kui ma jätan pooleli spordi, mida armastan. Ja seda vist niipea ei juhtu.

Suured aitähhid, kallid ja musid kõigile, kes hoidsid meile pöidlaid ja/või varbaid või lihtsalt mõtlesid meie peale, helistasid, saatsid sõnumeid, lugesid blogi, aitasid nõu ja/või jõuga.

(Attention: cliche warning, ent sellegipoolest:)
Ilma teieta ei oleks see kõik võimalikuks saanud!

Kumb sulle rohkem meeldib, kas sOOme või pOOla? e. Soome kroonika vol. 3

Poolast ei tea midagi. Ma pole kunagi Poolas käinud, ammugi et võistlemas. Järelikult siis sOOme. Kuna siin postis tuleb juttu meie sõbrast Domingosest ja tema tahtis ka videosid näha, siis on see post kohati inglisekeelne.

Yo! Domingos my man:) How are you? Back in training already? I will post your and our matches here... I know they are in youtube BUT this is a different angle.

See on siis meie uus sõber Domingos Mestre. On alles nimi eks:)? Ma pean ütlema, et juba väga kaua ei ole näinud nii siirast ja elurõõmsat inimest. Tüüp oli siis portugaallane, kes nüüd elab ja treenib Rootsis enamus ajast, sest tal on seal tüdruk. Ta suhtles meiega päris palju, sest... meie suhtlesime vastu:) Teise tiimi rootslased nagu ei tahtnud kontakti eriti temaga ja soomlased olid tema meelest veidrad.

Igatahes... nüüd rääkides asjadest edasi kronoloogilises järjekorras: eelmises postist jõudsime sinnani, et mina ja Matu ootasime oma matše. Soojendus sai hea, ent me arvestasime järjekorda valesti ja siis oli järsku nii et OKOU, jorks sa pead kohe minema. See oli meie endi kala - üldiselt jooksis korraldus igati ajagraafiku kohaselt. Mis korraldusse puutub, siis meie tiim on tõsised sommide nuthuggerid nüüd.



Igatahes läksin ringi ja mu esimene vastane oli GB Gymist. Tegemist oli kickpoksijaga, kelle MMA-kogemus ei olnud väga suur ning see oli vist ta esimene matš MMA's. Ei hakanud lööma temaga, kolks mahaviimine (mis tuli küll natuke raskemalt kui ma lootsin), kukkusin kinnistesse kääridesse, avasin, möödusin, ja lõpuks siis keylock külje pealt. Täpselt oli see tunne jälle, et võisltustel regresseerud treeningute mõttes ca 1,5-2 aastat. Selles mõttes, et tollel ajal ma veel tegin keylocke, sakkisin totaalselt poksis ja tegin muhvimahaviimisi. Old habits die hard:)

AGA sellest matšist ei saanud videot:( nagu enamikest matšidest, kus mul hästi on läinud.

Järgmine matš oli kohe Matu matš. Helsingi klubist Riihinmäki Herakles taei poksi taustaga mehe Joni Salovaara vastu. Riihinmäki Herakles on üldiselt siuke powerhouse'de klubi. Esimeses raundis töötas Matu kenasti jab'iga, ent mingil hetkel pani vastane enda suurema püstivõitluskogemuse maksma ja tõenäoliselt skooris esimeses raundis rohkem punkte. Teine raund ei olnud ka üldse nii hull, ent mingil hetkel sai Martin püsti keskmiselt palju dämmi ning juhe jooksis vist pisut kokku ja süsteemselt maha matši ei viinud, närv ka ja värki ja siis peale teise raundi lõppu otsustasime, et selleks korraks on mõtet see kogemus lõpetada ja järgmisel korral paremini teha. Väärt kogemus kõigile. Ka sellest matšis
t pole videot:)

Seejärel jäime kõik veel natukeseks võistlusi vaatama, et näha, kellest saab Oti pühapäevahommikune vastane: veerandfinaal Domingos Mestre vs. some finnish guy

Round 1:



Round 2:




Round 3:




Nagu näete, siis sai üsna selgeks, et hoolimata sellest, et Domingos "The Cookie" Mestre võitis otsusega, siis kerge ei saa Oti matš olema. Pärast matši sai jälle kinnitust see, kui lahe vend Domingos ikka on. Tuli suhtlema, rääkis matšist ja värki... ja siis mingil hetkel "Oh wait... Why am I discussing my strategies with YOU GUYS!":) Ja siis smalltalkisime niisama edasi.

Chopchop tagasi koju, et saada süüa ja puhata ja natuke õppida-töötada. Vahepeal käisime läbi kohalikust Yliopistoin Apteegist, kust saime parimat teipi, mida me eales kasutanud. Situatsioonikoomika - kui otsisime marlipajakesi, siis sobivat suurust ei olnud ning proviisor läks lattu otsima ning leidiski. Kui ta õige suurusega padjakeste pakiga tagasi tuli, siis minust pääses valla Borat ja ma täiesti spontaanselt laususin "VERY NICE!", mille peale proviisor koos meiega naeru pugistama kukkus.

See selleks. Üllatus tabas meid siis, kui jõudsime tagasi ööbimiskohta ja uks, mis "pidi kogu aeg lahti olema võistluste vältel" oli lukus!


Nii me siis helistasime Tuomasele ja ootasime...



...ja kui ta ükskord kohale jõudis, siis ta seletas meile asja kenasti ära LOL:)



Pärast seda siis väike chill ja söök ja film. See ei ole küll selline blog ja tegelikult ei olnud see ka selline film, mida sellisel võistlusvahepealsel õhtul vaadata, ent tiim kiidab väga heaks filmi "Teiste elud" (Leben der Anderer?).

Domingos käis vahepeal juttu ajamas, mõtlesime, et teeme nalja ja torgime ta kallal sellega, et küsime, et noh, räägi mis su favourite submission on:) Tüüp läks kohe põlema, rebis Matu püsti ja näitas meile ühe päris laheda trianglisetupi backist, millega ta oli võitnud ühe matši. Lisaks jõudis ta veel rääkida oma raskest lapsepõlvest lastekodus, sellest, et me saame tema juure Portugalis ööbida, kui me BJJ Euroopa meistrivõistlustele tahame minna, et me peaks Rootsi talle külla tulema, sest me näeme välja nagu "the swedish pretty girls would just THROW pussy at you they will like you this much!", sellest, et Eestil on imago kui kallist, ent samas vaesest maast (arvamus mille me kummutasime ja mille peale ta lubas meile külla tulla) ja paljust muust.

Õhtul (e. siis õhtul vahetult enne poolfinaale ja finaale) läks see mees linna peale:)

Pühapäevast homme hommikul.

neljapäev, 11. oktoober 2007

defendo

täna sõitsin bussiga koju linnast. naine ja tema sõbranna olid kaasas. järsku kuulsin paar meetrit tagapool mingit venekeelset kõvahäälset pläma. kui lõpuks ümber pöörasin sain aru, et räägitakse minuga. v siis sõimatakse mind. tüüp oli väga laps ning purjus. astus paar sammu lähemale ja plädises. alguses ajas kuidagi naerma. ega ma midagi aru saanud mis ta ütles - st roppusi kõiki mõistsin, aga mis selle asja point oli - see oli arusaamatu. lõpuks istus ta maha ning seletas veel midagi. siis ma küsisin, et kas on mingi probleem. ta ütles, et jah on probleem ja siis jäi vait. ja läbi see oligi. vot. ja no mis sa teed siukses olukorras. lõpuks juba sitt kees kergelt, aga lüüa ka nagu ei kõlba. teine ikka päris kiitsakas ja laps ka veel. samas lihtsalt sõimu on ka imelik kuulata. kui siis et et ta oleks naise v tolle sõbranna kallal seletanud, siis oleks konkreetsem. aga minu kallal.. no ma ei tea. hämming.

võiks muidugi vastu lõuata ja natuke tõugata, aga no ma ei tea. hämming.

kolmapäev, 10. oktoober 2007

Kuidas Põhja-Läti mehed Põhja-Soomes käisid e. Soome kroonika vol 2.

Tallinlased virisevad pidevalt, et Tartu on nagu Põhja-Läti. Meie alati jällegi vastu, et Tallinn on mingi Lõuna-Soome. Lõuna-Soomes lõunalätlaste vastu on juba küllalt võisteldud, siis saigi otsustatud, et peab päris Põhja-Soomes ära käima. Mõeldud tehtud. Ronisime sadamasse ja Priit tõi meile sinna fotoka, et saaks pildistada ja filmida. Sadamas tegime aega parajaks:) Ikka õiged eestlased enne võistlust! Okeiokei, tegelikult olime viisakad ja võtsime võistluste korraldajale väikese "meene" kaasa:)

Täna on siin veel vaid sissejuhatav pildimaterjal, millega oma reisikogemust illustreerida. Matšidest hiljem:)

Priit siis tõi mulle ja Matule sadamasse kaamera... pildilt võiks arvata, et kohe läks asi lõbusaks ka, väike viin päev enne võistlust käib ju ikka asja juurde eks... NOT! Sai võetud lihtsalt väike meene kaasa peakorraldajale nähtava vaeva eest.

Ott ajab kellegagi laevas mingit mesijuttu...


Sadamas oli meil vastas võistluste peakorraldaja Tuomas Murdoch. Igati superluks värk - autosse ja hopsti 100 km Lahtisse.


Sellises kohas siis ööbisime. Hannu Vappula taeipoksi klubi oli see. Eelmises postis oli väljast ka pilt. Ott kukkus suht kohe ära nagu näete peale kohalejõudmist. Mina ehitasin endale taeipoksilapadest voodi. Falco toodang, muide. Oli päris mugav. Krt need kirjeldused on juba nagu Priidu blogis - "see on minu voodi, siin ma magan". Ootasime Matuga ametlikku kaalu, mis kontrollkaalumiseks õhtul toodi...


Enne võistlust veel üks varahommikune McEtõus koos kogu varustusega! Kell on umbes 7.30.


Müstiline... kuskil rännaku keskel jalutas meile vastu mees, kes vedas oma varanatukest... kelgul... ilmselt igatses ta juba väga-väga talve. Aga noh pole hullu - ega tali taeva jää!


Ühel hetkel sattusime kaardi peal tupikusse - nägime selle messihalli, kus võistlused toimusid seina, ent meid lahutas sellest okastraataed. Kaardi andmetel oleks meid oodanud ca 500 meetrine ring KUI me ei roni üle aia. Milles küsimus?!? Pildil Ott, just püüdnud Matu spordikoti:)

Nagu mingi tagaajamisstseen...


...ja varustus üle... nagu päris:)

Ou pagan kuidas ma EI TAHA seal kõlkuda:D


Ja HOPP!

Vahva oli umbes pooleteise tunni pärast teada saada, et TEGELIKUKT umbes 20 meetrit edasi oleks saanud ka ilma üle okastraataia ronimata.

Kui takistusribad said ületatud, siis loomulikult läksime võimalikult ruttu regamisele, kaalumisele ja medical checki (!) - mõõdeti pulssi ja vererõhku ning katsuti keha läbi, et kas kõik luud-kondid terved - Mõnus väike hommikune massaaž Soome tütarlapse poolt. Milline service! Siin veel väike pilt Tuomasest... see mees tegi super tööd! Kujutage ette - tänu ühe võistleja kaalu mitte pääsemisele ning suuremas kategoorias võistlemisele muutusid matšide järjekorrad (ka päevade lõikes). Tuomas mitu tundi enne esimest matši käis kõik tiimid läbi, VABANDAS ning andis kõigile VÄLJA PRINDITUD uued ajakavad. Ja asi ka käis edaspidi nende ajakavade järgi. Kas just minutipealt, aga viieminutilise täpsusega küll. EESTLASED VÕTKE ÕPPUST! Seni on erinevatel põhjustel kõik Eestis korraldatud MMA'd sisaldavad üritused küll selle poole pealt jube ebamugavad-ebameeldivad olnud.



TÄHELEPANU:


Allpool on kolm kaalumispilti aluspesus noormeestest. Kui see teid häirib, siis kerige RUTTU allapoole, muidu teie kollegid äkki hakkavad teid imelikult vaatama vms... :)



Jorks 69.6 kg - IISI! Tuletan meelde, et 12. september näitas mu kaal 76.0 kg. Ja need kilod said kaotatud üsna elutervel viisil. Ma olen selle eksperimendiga päris rahul. Esimest korda läks kaaluvõtmine 90% nii nagu pidi.


Ott 77.0 kg - tõeline finetuning! Täpselt grammipealt! Ei pidanud palju kaalu võtma, ent natuke ikka.

Matu 69.2 kg - LEBOLT KAALUS! Tuli alla mingi 72 kg pealt.


Aaaahhh! Söök! Peale kaalumist kohe toitu ja vedelikku, et varusid kasvõi natuke taastada. Minu dieedi viimasest jupist tuleb lähiajal juttu - kõik on dokumenteeritud:)


Peale söömist läksime tagasi oma elukohta, magasime natuke, vedasime end uuesti võistluspaika, mina ja Martin tegime sooja ja Ott (kellel oli esimene matš määratud alles järgmise päeva e. pühapäeva hommikuks) hoolitses selle eest, et me saaks liikuma ennast ja et meie ei peaks millegi muu pärast muretsema kui matšideks valmistumine.

Kui te veel ei tea seda või pole sellest aru saanud siis... On mõned päris üksikud hetked enne ringi minemist. Mõned päris erilised hetked. Rasked hetked. Hetked, millesse sisse jalutamine, hetkeks peatumine, (sise)ringi vaatamine, sügavalt sisse ja välja hingamine ning siis välja astumine muudavad. Reaalsemaks. Elusamaks.


Tiim sai uue sõbra. Portugaallase, kellelt tuli Otil järgmisel päeval vastu võtta tema esimene kaotus. Meid innustades ütles ta: "Don't think about the people watching... do not worry if you lose or win... you are not fighting for them... they know nothing... most of them have never been in the ring and never will be..."

...aga Domingosest, matšidest ja järgmisest päevast tuleb rohkem juttu juba järgmises postis koos videomaterjaliga.