Kuvatud on postitused sildiga LOLz. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga LOLz. Kuva kõik postitused

pühapäev, 17. veebruar 2008

Minu elu ja hädad...

Haha! Tünks. Mis hädad? Mmeestel pole ju hädasid:) On ainult ajutised tagasilöögid (löögid-löögid-löögid). Ja löögid on head! Nagu ütleb Jeesus Piiblis -

"...on parem anda kui saada..."

(pilt by tuntud kristlik kunstnik Stephen Sawyer)

INDEED!

Igatahes... peale seda kui olin ära paranenud paarist vigastusest, mis möödunud aasta novembris üksteise otsa lükkusid ja sai otsustatud, et see aasta ma veel EI lähe BJJ Euroopa meistrivõistlustele (kus Matu käis ja millest te hiljuti lugesite...), siis koheste sportlike eesmärkide puudumisel langesin mõnusasse massiperioodi... MMM! SÖÖK!

Ja tulemused olidki üsna pea käes - muudkui sõin ja sõin, hoolimata roti ilmselgest pahameelest


...ja võtsin jõudsalt kaalus juurde... aja sisse jäi ju ka jõulu- ja aastavahetuse nuumamine...


...vahepeal sai siiski tehtud ka üldfüüsilist trenni ning tõsist massikogumist tehtud...


...kõvasti valku söödud ning mitte tähele pandud kurikavalaid plaane, mis rotil olid tekkinud seoses minu toitumisharjumustega... OMG! Halp!


Õnneks piirdus ta ainult paari viiluga!


STOP THE MURDER!

Igatahes need intsidendid panid mind tõsiselt mõtlema ja kaal, kus ma praegu olen (whopping 73,5 kg) on minu jaoks liiga suur. Tunnen ennast pisut kohmaka ja aeglasena. Seega üks olulisematest hetkeesmärkidest on korrastada oma toitumine selliselt, et visata kogu saast välja ja hakata pisut reguleerima aegu ja koguseid millal söön. Tarbin palju vedelikku. Hakkan taas pidama toitumispäevikut. Kui keegi tahab TÄPSEMALT teada, siis tehke kommentaarides häält -vaatab, mida tegema hakkan. Igatahes plaan on võistelda maikuu alguses Eesti Meistrivõistlustel Brasiilia Jiu-Jitsus kaalus -70 kg (kaalumine koos kimonoga) ning teha seda nii et ma EI peaks metsikult kaalu võtma. Teine idee, mis mul juba mõnda aega peas on tiirelnud, on joosta sügisel üks poolmaraton.... hmm... vaatab. Ja siis on veel palju igasuguseid asju. Palju asju. Multitasking oskus saab tõsiselt proovile pandud. Anoh. Sellised need asjad kord juba on.

Laters.

kolmapäev, 26. detsember 2007

...mul on uus post pooleli...

...aga uni võtab võimust...


Oleme sangpommidega nii ära harjunud, et ilma ei saa enam üldse olla... samaaegne treening ja uni! Mis saaks veel parem olla... norr... aga seniks...

(me ei ole kuhugi kadunud:)

kolmapäev, 28. november 2007

Kivi-käärid-paber MMA STIILIS!

"I understand how scissors can beat paper, and i get how a rock can beat scissors, but there's no fucking way paper can beat rock. is paper supposed to magically wrap around rock and leave it immobile? why the hell can't paper do this to scissors? screw scissors, why can't paper do this to people? why aren't sheets of college ruled notebook paper constantly suffocating students as they take notes in class?

I'll tell you why, because paper can't beat anybody. a rock would tear that shit up in 2 seconds. when i play rock-paper-scissors, i always choose rock.
then when somebody claims to have beaten me with their paper i can punch them in the face with my already clenched fist and say, oh shit, i'm sorry, i thought paper would protect you, you asshole."

pühapäev, 4. november 2007

Teh street?

Kas arvate, et blog on viimasel ajal olnud vaikne? Mjaa... palju ettevõtmisi on mmaailmas. Conditioning trennide edukas algus (rinnaltsurumine möllab!), seminari orgunn (v.t varasemad postitused) ja veel mitmeid projekte, millest kuulete omal õigel ajal:)

Aga üldiselt tahtsin rääkida / teiega jagada ühte huvitavat juhtumist-eluseika.

Vaat me kogu aeg räägime, et MMA ja värki ja ultimate ja parim enesekaitseks ja parim ringis tümmiandmiseks jne jne...

Guess what... ma pidin valusalt õppima...



...et see ei ole tõsi...




..kui...




SIND RÜNDAB OOTAMATULT KURI ROOSA TULNUK-AJUNÄLKJAS (aka Karu)!




Peaaegu sain minema...

HALP!


Kas on parem õudne lõpp või lõputu õudus???


Aga ei... viimased hetked... autš.



Ülalkirjeldatud sündmused on talletatud ühe nurga alt ka videolindile: have fun!




(Kudos Herenile, kes minuga viitsi peale väsitavat conditioningitrenni veel õhtul pulli teha viitsis:)

Anyway... tegelikult oli lihtsalt üks normaalne laupäeva õhtu...

Brainslug attacks from the front:


Hah! See tropp ei saa aru, et Garfield pole päris ja seega pole ka ajusid, millest toituda... vbla siin ongi võti nende invasiooni peatamiseks? MMA-mehed ja muidumehed! Ühinege võitluses!


Eiei... kõik on normaalne... kõik on kontrolli all... another day in the office...



P.S. Kes TEGELIKULT tahab lugeda elususest ja treeningust ja enesekaitsest, see loeb SEDA (Matt Thorntoni blog). Pikk jutt, aga üldse mitte s*tt jutt. Tähelepanelik vaataja leiab ka selle teksti seest -yours truly- (ehk siis MINU!). Take care!


neljapäev, 1. november 2007

7. kuidas ott tööle läks

tööpäev algab hommikul 07:30


4,5 tundi tööd lõunani


lõuna umbes 12 - 12:30


veel 3,5 tundi tööd päeva lõpuni


tööpäev lõppeb 16:00


umbes selline üks ostujuht-osakonna juhataja päev ongi =) ning siis õhtul trenni. kasutegur natuke küll langeb ning trennid on sellevõrra ka kurnavamad, aga mis teha - elu on selline =)


esimesed paar nädalat oli päris hullumaja - uni (olen rohkem ööinimene) ja söök läksid päris paigast ära. nüüd hakkan juba vaikselt aduma millal on öö ning millal päev - millal töö ning milla puhkus.

pühapäev, 31. detsember 2006

MMASENDUS!

Kümme trenni on selja taga ja nüüd on 48 tunnine paus! Pidi võtma lihtsalt, sest puhtad trenniriided said otsa. Pilte sessioonidest postitan kui jälle trenni saab - seni vegeteerime kõik koomalaadses seisundis.

Aga siiski - väikesed pühadeküpsised teile (väikesemahulised allalaaditavad vidjod):

1) Esimene sissevaade pingviinidesse (jorks teeb pingviini, advanced variant koos libisemisega):



2) Korrektne hääldus sellest nooblist spordialast mida me teeme (M-M-A):



3) See on see asi, mida peab tegema, et sellel alal edukas olla! (aka biitseps loeb):


neljapäev, 28. detsember 2006

Viie minuti pärat trenni! (jorks)

Jeejee! Kell on 10.40 ja viie minuti pärat tulevad Ott ja Õunts mulle järgi ja me lähme koos jõusaali! Loomulikult jään ma ca viis minutit hiljaks sellega, et uksest väljuda, aga pole hullu. Las ootavad natuke - see käib Oti kannatustreeningu juurde (ta suudab juba kuulata Sexybacki! - progress!) Pärast kirjutan siis tulemustest. Kahjuks tundub, et poks on meil tekitanud tõsise psühholoogilise tõrke - keegi ei taha Lembituga poksida enam lihtsalt. See on väga halb, sest paneb põntsu minu psühholoogiõpingutele - nimelt testin Oti ja Õuntsi intelligentsust enne ja peale igat tehnikatrenni, millest väga olulise osa moodustasid poksitrennid Lembituga.

Siiski - kui me kolmekesi teeme, siis kuna Oti vastane on lööja, siis harjutame teda löödud olemisega - Õunts täiega virutab talle jala (lowkick pähe) või käega vastu pead ning siis peab Ott prääksuga kükke tegema, et näidata, kas koordinatsioon ja võitlusvõime on säilinud. Õuntsi vastane on maadleja, seega pärast seda Ott heidab Õuntsi üle rinna ja otse pea peale (sest see on reeglites lubatud ju!). Pärast seda teeb Õunts pingviine (prääksuga kükid olid tema jaoks juba algusest peale liiga rasked). Mina jälgin.

Seni on taastumisvõime/taluvusvõime märgatavalt paranenud!

Aga testidega on jama... Kui alguses ei olnud kummalgi probleemi 12-16 aastaste Raveni maatriksite lõpunilahendamisega, siis viimane kord jõudis Ott sellega ainult poole peale ja Õunts sõi testi ära:S

Pean midagi uut välja mõtlema.

teisipäev, 26. detsember 2006

Vigastused (by ott)

Vigastuste vältimine on oluline - peamiselt kasutan selleks VIOXX'i (lähemalt loe: http://www.postimees.ee/031004/online_uudised/146275.php), kuna ibuprofen ei avalda enam olulist mõju - habituatsioon vist. Kuna liigesevalude puhul kasutame spets geeli - "Horse power" - siis läksin ka uusi valuvaigisteid otsima hobusepoest (on üks tallinnas hipodroomi lähedal), aga midagi sobivat ei leidnud. Hobuste treeningkoormus on ikka köömes võrreldes meie omaga.

Igaks juhuks täpsustan, mida tähendab VIGASTUS. Vigastusi on kahte tüüpi: suured vigastused ja väikesed vigastused, milledest viimaseid pole tegelikult olemas. Täpsemalt öeldes on need rohkem psühhosomaatilist laadi - enda poolt välja mõeldud - näiteks kui keegi ütleb sulle halvasti, sõrm või varvas tuleb liigesest välja, kodarluu murdub, õlaliiges nihestatakse, nelipealihase rebeneb, koljuluu murdub, ribid muljutakse jne. Kokkuvõtlikult - sinna alla kuuluvad kõik "vigastused" mis tegelikult ei sega võitluse (või siis treeningperioodil raua tõstmise) jätkamist (kui sa just ei ole mingi buzz-wuzz).
Nii. Nagu mainisin on olemas veel ka suured vigastused - näiteks surm. Pärast surma matš reeglina peatatakse (kui sa pole just söönud väga palju toidulisandeid). Järelikult kuulub suurte vigastuste alla ka vähene toidulisandite tarbimine viies omakorda välja kehamassi languseni, mis on lihtsalt ühe mmaaka jaoks häbiväärne. Elu on õpetanud, et size DOES matter - vastupidist väidavad vaid need kel ei jätku piisavalt tahet jõusaalis käia. Suvel minuga noritakse hulka rohkem tüli, kuid talviti kui mul on palju riideid mis mind suuremaks teevad noritakse vähem. Veel näiteks siin üks sõber küsis minult, et mida oma eluga peale hakata - kõik on lootusetu blablabla. Mina andsin valida: kas sa teed paljupaju mingit martial arti ning treenid end lolliks lihtsalt - kaua sa jõuad neid kombinatsioone nühkida - pea hakkab valutama. Ja isegi kui midagi selgeks saad oled ikka nii väike et pead end pidevalt tõestama. Teine võimalus oli minna jõusaali ja teha biitseps nii suureks et elu ei julge isegi enam lootusetuks muutuda. Vot. Tema valis jõusaali. Respect! Selliseid mehi me vajamegi. Kui tahate liituda meie teamiga, siis kirjutage aadressil mmapenguins [ät] gmail.com - kindlasti saatke ka paar pilti endast (omal vabal valikul mõni suurem ja olulisem koht teie kehal - näiteks nagu jorgenil on pea ning minu ja erikupuhul võiks esiile tuua tagumiku). Igaks juhuks lisan, et meestel vanuses 20+ eluaastat biitsepsiga alla 40 cm pole mõtet kirjutada.

Siinkohal lõpetan (pean jääkotid külmikusse viima).

esmaspäev, 25. detsember 2006

JÕU (LU) SAAL

(Kirjutab Jorks)

Hei hoo! Jõuluaeg on löönud treenimisse ja blogimisse paraja augu. Tiim on jaotunud kolme erineva linna vahel - oh häda ning õnnetust.

Siiski, see-eest meie mapadalapalgalised võitlejad (raske on ju raha teenida kui kogu aeg trennis mööda läheb) said kõik oma vanematekodudesse sööma. Jälle sammuke absoluutkaalule lähemale.

Õnneks mina nagu mees kunagi sain 24. hommikul ikka korra jõusaali ka sisse. Korralik soojendus, pingviinid 3x20 (seekord ilma liikumiseta, sest jube väike saal oli) ja siis ikka rinnalt surumist. Vasak pool sai rohkem koormust sellepärast, et kang oli kõver ja kiskus kogu aeg kiiva sinnapoole.

MMA tähendab mixed martial arts eks. Rõhk sõnal MIXED. See tähendab, et justnagu spordisaali deejotid segame me kokku igasuguseid asju.

Jõusaal on tähtis - kuidas sa hoiad kinni vastast, kes sind lihtsalt rinna pealt üles surub eks?

Toitumine on tähtis - kui ei toitu, siis absoluutkaalu ei saa. Vaja on süüa valku (sheik enne trenni, trenni ajal ja peale trenni), sest valgust tehakse lihaseid. Vaadake lehmi - lehmad koosnevad peaaegu 100% ulatuses veiselihast - puhas valk ju! Ja puhas lihas!

Spordipsühholoogias soovitati teinekord end loomaks kujutleda. Ma pole veel päris otsustanud, kas minu jaoks saab see olema pingviin, (sest ma olen sama lahe nagu pinviin), lehm (sest ma tahan olla lihastes nagu lehm) või kana (inimesed ütlevad, et mul on kana mälu). Et siis psühholoogia on ka tähtis ja seda on meil palju! Kõige olulisem on hetkel Oti psühholoogiline ettevalmistus - nimelt on tal probleeme kärsitusega ja seega pühadeajal ta peab istuma vaikselt paigal poolteist tundi korraga ja kuulama repeat'i peal olevat laulu Justin Timberlake - Sexyback (siin väike eriversioon sellest: http://www.weebls-stuff.com/wab/pastry/) . Õuntsi psühholoogiline ettevalmistus on see, et ta ei joo enam ja ei vaata naisi ja mina... well las see jääb esialgu saladuseks.

Ja siis on tähtis tehnikaspetsiffi... spetsiiff... võitlustehnika on tähtis. Sellepärast ma astusingi eile läbi enda vanast Aikido trennist. Sain isegi sparrida natuke. Randmelukud kurat on mu nõrk koht veel... Terve tiimiga käisime ühe korra poksimas ka juba. Kõik olid väga abivalmid, eriti üks noor profipoksija, nimetagem teda siinkohal Lembituks (temast räägime teinekord veel). kes ülimalt abivalmilt tegi jõulueelselt teatavad ümberkorraldused minu näolapis.

Wing Tsunis on meil käpp sees renegaat Priidu näol, kes pesitseb Tallinnas, ent käib abiks.

Ott oskab shotokan karate-do'd, ta oli koguni Eesti Meister või midagi sellist. Mina siis vana Aikidomees... Õuntsi minevik... njah... taei poksi ainult... aga see-eest on tal muidu väga kirju ja hull minevik.

Viskame selle kõik ühte suurde sulatustiiglisse ja saamegi MIXED martial arts. Meie vastased vaadaku ette! Me oleme kuulnud, et nad olevat kõik ühe-stiili-mehed. Ühe-triki-ponid. Vanale-koerale-uusi-trikke-ei-õpeta. Vana-hobune-tahab-ka-kaeru. Kes-vana-asja-meelde-tuletab-sel-silm-peast-välja (indeed). Silm-silma-hammas-hamba-vastu. Oma-silm-on-kuningas. Word!

P.S. Sellest nädalast hakkab tulema ka vidjosid ja pilte!

reede, 22. detsember 2006

Treeningust: esimene sissekanne

20. jaanuari l toimub Saku Suurhallis üritus Battle ON the Baltic (edaspidi Bob). Indeed. See on mma üritus. Veelgi enam, see on ultimate mma üritus, kus ei ole selliseid mökudele mõeldud reegleid nagu seda, et liigestesse löömine võiks keelatud olla või maaslamajale jalaga pähe astumine. Kahjuks lõid korraldajad mingi piiri ees vedelaks ja hammustamine on keelatud:( ja kubemesse löömine ka. Muidu saaks teha nagu Joe Son. We love Joe Son! (Kes ei tea, kes on Joe Son, siis vaadaku seda videot http://www.youtube.com/watch?v=5N9eRehnMiY Joe Son on MMA ajalugu ja ajalugu on tähtis!)

Igatahes, Bobil on kaheksa mehe absoluutkaalu mma turniir, kus peaauhind olevat 60 tonni! Woah. Kahjuks ei võistle seal ühtegi eestlast, sest kõik on nii väiksed (meie ka:( Peab rohkem jõusaalis, käima, siis järgmiseks aastaks võibolla oleme suuremad ja saab ka 110-120 kiloste meestega madistada. Õnneks on öeldud, et võistlustel verd testitakse ainult selle jaoks, et HIVi või hepatiiti poleks, aga igasuguseid aineid (köhh-STEROIDID-köhh) ei uurita. Nii et absoluutkaal siit me tuleme!

Lisaks kaheksameheturniirile on siis ka kolm superfighti, kus võistleme meie ehk siis:

Ott, tema on maadlusvõlur. Parterikaitse on tal hea. Rinnalt surub 45 kg. Tiimi tugevaim.

Õunts, taei-poksi-spetsialist. Tema üks jalg saadab Siberisse. Rinnalt surub 42 kg.

Jorks, tsui-tsitsu ekspert. Ta võitleb ainult selili maas olles. Rinnalt surub 40,5 kg (aga ta on tiimis kõige väiksem ka).

Aga me töötame nende numbrite kallal! Olles ise teadlikud sellest, et jõusaal on meie tiimi nõrk koht, teeme me sellest võistluste ajaks enda tugevuse! More power to us!

Detailsemad võitlejaprofiilid ja treeningprofiilid järgnevad varsti.

Seni ostke piletilevist pileteid, et meid vaatama tulla!

P.S. Seoses Bobiga meenub selline lugu:

Kuulsal bluusimuusikul B.B. Kingil oli tulemas juubel ning tema naine otsustas sünnipäevaks talle midagi erilist teha. Nimelt, laste enda kannikate peale tätoveerida B.B. initsiaalid. Asi tehtud, siis kui juubeliõhtul B.B. kontserdilt naases ootas naine teda alasti magamistoas pepu kenasti ukse poole, et B.B.'d üllatada. B.B. astub sisse, hämmeldub hetkeks ning siis küsib: "BOB? Who the f*ck is BOB?!?"

Word. Ilmselgelt ei olnud B.B. kunagi Eestis käinud.

Jehhuu.

Lõpuks ometi on üleval mmapenguins blog. See blog on sellest, kuidas raskesti elavad ja veel raskemini treenivad Tartus tõelised mma võitlejad. Kes veel ei tea, siis mma on pmst nagu näopeks. Fait klaabi oled näind jah? Vot see see ongi. Aint fait klaabis olid nad sellepärast mufid, et nad ei käinud piisvalt jõusaalis. See eristabki mma'd lihtsalt peksmisest, see ongi see, mis teeb mma'st spordi - jõusaalis peab ka käima.

Miks pingviinid? Sellepärast, et see on üks meie treeningu fundamentaalseid aluseid.

Treenides ühes avalikus kohas leidsime (ilmselt oli tegemist saatusega) radika pealt kellegi sinna unustatud treeningkava - nagu ikka istessetõusud, kätekõverdused, ja lõpetuseks (trummid ja trompetid) oli seal kirjas nii (kirjaviis muutmata): "Pingviinid 3x20, koos liikumisega".

Tundsime, et meid on hellast kohast puudutanud Jumala Sõrm ja kohe lisasime selle ka enda treeningkavasse. Nüüd on "pingviinid" (meri)lõviosa meie igapäevasest rutiinist (oodake videot).

Lisaks sellele on pingviinid lahedad ja nad söövad päev läbi kala. Kalas on palju kreatiini. M.O.T.T.

P.S. Kõik siin blogis jagatavad treeningnõuanded on rangelt meelelahutava sisuga. Meie tiim (Jorks, Ott, Õunts) ei soovita kellelgi neid asju mis meie teeme kodus ise järgi proovida - me oleme ikkagi professionaalid ju. Kui keegi tahab täpsemalt osa saada sellistest asjadest rääkige meiega ja liituge meie tiimiga, aga kui te omapead sellega eksperimenteerite, siis meie ei võta tulemuste eest mingit vastutust. V.a. juhul kui need tulemused on mõõdetavad teie rahalises tulus. Sellisel juhul me võtame protsenti.