Reede, 31. august 2007

Õuntsi seiklused e. Oh How the Mighty Have Fallen

Disclaimer: Olgugi, et järgnev võib tunduda sürreaalne ja suisa väljamõeldis, siis vannun, et tegelikult on kõik tõsi. Kontrollige fakte kui ei usu.

Esiteks oli Õunts suve alguses pikalt trennist audis, sest tal oli operatsioon. Haiglasse teda muidugi ei hakanud saatma vaid teostasime lõikuse ise ära. Ott tegi. See tundub praegu küll uskumatuna, aga meil on fotomaterjal ka olemas ning loodetavasti see ilmub siia üsna pea.

(Vahepeal täitsa lambist üks vanu kuldseid aegu meenutav video BoBieelsest ajast, kui Priit abis käis - Õunts ja Priit taeipoksimas)







Kui Õunts lõikusest taastunud oli, siis nikastas ta enda jalga. Sellest paranes küll üllatavalt kiiresti, ent siis imelikud asjad algasid. Esiteks võttis ta pähe, et ta tahab olla puuraidur. Käis metsas, rassis sealt puid välja vedada ja sonis mingist isast, kelle heaks ta seda kõike tegema peab.

Kui puud said tehtud, siis oli ilmselge, et kas oli nüüd Õuntsile metsas mingi puu pähe kukkunud või vahepealne MMA-puudus oli oma töö teinud, igatahes otsustas ta, et ta tahab spordiala vahetada. Nimelt hakkavat tema esimesena Eestis tegelema ATV-romuralliga! Mõeldud-tehtud korraldas ta kohe ka Eesti esimesed meistrivõistlused selles ning võitis ülekaalukalt (olles ainus osaleja). Ainus kurb asi oli see, et ta vigastas selle käigus enda reie kakspealihast. Teine kurb asi oli see, et võistlusteks leitud sponsor otsustas tema toetamisest loobuda.


Sellel spordil kriips peal otsustas Õunts pühendada end jõusaalile (ülakeha saab ju treenida nii et reie kakspealihas puhkust saab ja kellele neid jalgu ikka vaja treenida on?). Nagu ta ise ütles - keegi ei karju su peale ja keegi ei löö vastu. Siiski üksinda rassimine on ju igav ning Õunts otsustas proovida järgmist ala - seekord naisekandmist. Ainus häda oli see, et esimesel treeningul (ei tea kas naine oli liiga raske või oli tehnika vale) kui naine Õuntsile selga hüppas, siis Õunts kukkus ja tõmbas UUESTI sellesama reie kakspealihase ära. Great success! NOT!:(

Nojah... ja nüüd tuli siis Õunts välja ideega, et tema tahab hoopis rägbit mängima minna. Et seal pidi endisi poksijaid olema. Meie siis vastu, et ole nüüd, et see on mingi puss värk ju, hakaku siis parem SEDA SPORTI JUBA TEGEMA (juutuubi link), ent tema ikka raiub nagu rauda. Selle kokkuvõtteks otsustasime ta igaks juhuks Seewaldi haiglasse meditsiinilistele uuringutele saata. Seal ta siis veedab nüüd kuni 20 päeva alates 6ndast septembrist. Lubas pilte ka teha kui saab. Loodetavasti tuleb ikka poisil mõistus pähe eks ja ta naaseb meie ridadesse!



Neljapäev, 30. august 2007

Tulge trenni! (Tallinnas, Tartus, Pärnus)

Et siis igalpool saab trennidega liituda. Eriti Tartus. Sest siin on hetkel mmapingviinide kants ja selleks, et meiega liituda on VÄGA HEA algus see, et siin teha läbi baaskursus. Kui te ei paikne ülalmainitud linnades, siis minge tehke jõu saali.

P.S. Kiire on noh. Ma sõidan järgmine nädal eestist ära nädalaks ja igasuguseid asju on vaja enne veel teha. Inimestele trenne orgunnida ja värki.

Esmaspäev, 27. august 2007

(Vigastusega) treenimisest...

Kunagi kauges minevikus kirjutas vigastustest ka Ott.

Sellest hoolimata tahan ma siin praegu ennast välja elada/oma panuse anda. Kõik, kes on tegelenud mingil hetkel spordiga, eriti need, kes on tegelenud mingisuguste ekstreemsemate alade, sportmängude või koguni kontaktsete sportmängudega teavad, et tõeline hind, mida tuleb maksta selle funi eest ei ole mitte treeningtasud või varustus vms (sest kui see asi sulle meeldib, siis raha justkui lahkuks sinu rahakotist iseenesest ja sa mõistad mille eest maksad). Tõeline vastik ja valus (pun intended) hind on vigastused.

Jah, need on olemas. Ja kuna me elame tõenäosuslikus maailmas, siis kui tegeleda alaga, kus on võimalik vigastada saada, siis piisavalt pika treenimise korral mõni vigastus ka juhtub. Loomulikult on see tõenäosus väiksem metsajooksu või lauatennist harrastades, kus kas ootamatuseid on vähe, kiirused on väikesed või kontakt on minimaalne.

Parafraseerides Palahniuki - "On a large enough time line, the not-being-injured rate for everyone drops to zero."

Ja täiskontaktsetel aladel nagu kahevõitlusalad või jalg- ja korvpall ning rääkimata ekstreemspordialadest tiksub kell üsna kiiresti. Kahjuks ei ole võimalik neid harrastada ilma ennast sellistesse olukordadesse panemata.

Mida me siis teha saame?

Esiteks me saame viia miinimumini kõik need ohutegurid, mis sõltuvad meist endist. Kasutada vajalikku kaitsevarustust, järgida üldisi ohutuseeskirju, mis antud treeninguga kaasnevad, olla teadlikud enda seisundist (väsimuse tase, võimekuse tase) ning vajadusel sellest anda teada treenerile, treeningpartneritele ning seeläbi valida treeningu iseloomu ja intensiivsust.

Kui seda teha, siis rahulike individuaalalade (näiteks sh. erinevate üldkehalist ettevalmistust pakkuvate treeningute) ohtlikkus on võimalik viia nulli lähedale.

Aga nendel kiiremini tiksuva kellaga aladel paraku mitte. Ei ole võimalik õppida võitlema ilma seda päriselt tegemata ja olgugi, et treeningul teeb treener kõik endast võimaliku selleks, et taga ohutu keskkond, siis tõenäosus õnnetuseks alati jääb. Kui vaadata konkreetselt kahevõitlusalade (sh MMA treeninguid) siis vastupidiselt üldisele arvamusele ei juhtu vigastused neid "koledaid" tehnikaid nagu mingeid lööke või lukke või asju sooritades, sest nende puhul arvestatakse sellega, et tehnikad on ohtlikud, osatakse end kaitsta ning teatakse enda võimete piiri. Enamik selliseid vigastusi, mis pikemaks ajaks kollitama jäävad juhtuvad tehes asju, mis ei peaks olema iseenesest vigastavad, ent kiirused ja liigutused on suured või järsud ning siis lihtsalt "juhtub" midagi. Midagi jääb kuskile kinni, midagi kukub kuskile peale jne jne jne. Jällegi -riskide vähendamiseks tuleb järgida nõuandeid, mis on kirjas ülevalpool.

Kui vigastus on juba käes, mis siis teha?

Esiteks ärge sattuge paanikasse, andke treenerile teada, tema organiseerib veel kedagi appi kui vaja on ning vajaliku varustuse (esmaabivahendid ja külmasprei/või külmakotid (!) peaks olema alati käepärast). Siis tehakse kindlaks kui tõsine asi on jadajada... see on rohkem siuke esmaabi teema, millesse ma praegu ei lasku. Aga pärast...

1) PRICE e. Protect-Rest-Ice-Compression-Elevation VÄHEMALT 48 h jooksul peale traumat.
2) Kui tunned isu trenni minna, mõtle HOOLEGA, kas sa oled selleks valmis. Loomulikult on mõttetu teha LIIGA pikk paus. Trennis käimine on ju mõnus:) Aga mõtle, kas ja kuidas on sul võimalik kas tehes trennist kaasa vaid teatud osa või tehes mingeid spetsiifilisi osi treeningust VÕI kaitsevarustuse abil ISOLEERIDA vigastatud kehaosa. Näiteks mina olen nädal aega maadelnud üks poksikinnas käes, sest mul on pöial haige. Nüüd lähen üle rohkele teibile (s.t. pöial ise kini teibitud ja lisaks veel ülejäänud käe külge teibitud). Kui mul põlv haige oli, siis alustasin sellega, et drillisin maas vaid teatud positsioone jne. Ning ÄRA LASE ennast sellest eksitada. Kõige hullem on see, et trenni lõpus mõtled et "ah, mis see üks sparr ikka teeb" ja siis vigastad UUESTI sama kohta, ning oled jälle paranemisega nullis tagasi. See on ka põhjus, miks ma selle posti kirjutasin. Lisaks sõrmele põrkasin samaaegset mahaviimist tehes tavalist vabamaadlust tehes oma partneriga peadpidi kokku. Sädemed ja värki. Sain suure muhu, natuke peavalusid ja sinise silma. Nädal hiljem oli muhk juba päris palju väiksem ja mõtlesin, et "ah, mis see üks raund korralikku poksi ikka teeb". Ja sain ühe sirge (üldse mitte tugeva) löögi täpselt sinna samasse kohta. Nüüd on muhk sama suur kui nädal tagasi, jälle nägu valutab natuke ja tõenäoliselt läheb ka silm taas siniseks. Ja mis kõige hullem - poksisparriga peab jälle ootama vähemalt poolteist nädalat.

Lisaks veel illustreeriv-hoiatav materjal, mis pärineb PÜHAPÄEVAST 14. jaanuarist. Ehk siis nädal enne BoB'i. Viimane tõsine trenn. Mis sai tehtud on see, et enda treenimiseks nõudsin veel raskeid raunde, samas kui Oti (ja Eriku) jaoks oli raske ettevalmistus juba tehtud ning nende trennile oleks pidanud joone alla tõmbama. Ott oli pisut väsinud ning... nojah... küll te näete:)



Väikese tuulepäisuse tõttu sai tookord küsimärgi alla pandud see, kas Ott üldse saab võistelda ning kui saab, siis kui palju ta end vigastuse tõttu tagasi hoidma peab.

Treenige targalt.

Neljapäev, 23. august 2007

It's training men... hallelujah... it's training men... again...

Andestust, et ei ole vahepeal pikalt postitanud. Aga üldiselt ma ei salli bloge, mille enamus postitusi on sellised, et "sõitsin täna bussiga. pakkusin istet. istetpakkumine on tore. pärast seda maitses jõhvikakohuke eriti hästi." Seega üritame siin blogis selliste hulga hoida miinimumini.

Nonii... First things first:

20. september toimub Saku Suurhallis üritus Fight Gala 2, mille absoluutseks õhtu naelaks on kaks MMA-matši, milles osalevad pingviinitiimi liikmed. Ebatäpsem info selle kohta siin. Kõige täpsem ja värskem info selle kohta, mis puudutab MMA'd seal jookseb siia blogisse. Kui keegi tahab natuke odavamaid pileteid kui Statoilis või Piletilevis, siis annab ka organiseerida.

Matšid siis on:

Lauri "Sonic" Ülenurm (Team Scared & Paranoid /mmapenguins) vs. Ivars "Keegis Lätlanes" Krauklis @-66 kg (ei see ei ole mingi õel nali lätlaste S'ide kulul, selle tüübi nimi ONGI Ivars Krauklis)
Ott "Trouble" Tõnissaar (Team Scared & Paranoid /mmapenguins) vs. Dmitry "Keegis Lätlanes Kelles Priidus Kõrvalukus Veels Väheks Jäis" Šipulin @-77 kg

Üks MMA matš on veel, kus osalevad mingid inimesed, keda ma ei tea. Ja siis eelroaks tai poks ka. Tai poksis astub koguni üles Dane "Mr. Fizz Strawberry" Pulbert Tartu kickpoksija Hardo "Becker" Beckeri vastu, aga see selleks. Taipoksijatel on kindlasti oma blogid ja asjad...:)

Ja loomulikult on treening juba ammu peal, McEtõusud kiiremad kui kunagi varem, rinnaltsurumisraskused suuremad kui kunagi varem. Sest nagu teada - sirgeid lööke treenib rinnaltsurumine ja haake treenivad küünarvarte kõverdused biitsepsile. Eriti kui neid sooritada jõusaali ainsas kükipuuris. See on eriti lahe.

Aga kus on Õunts? Miks Jorks ei võistle? Ja üleüldse, mis vahepeal toimus Rootsis ja Tallinnas, kuhu tuli külla tükike Soomet? Sellest juba hiljem:)

Lihtsalt lambist üks treeningvideo varasest ajast (Detsember 2006 ilmselt) ajast kui Priit aitas BOB1'ks valmistuda. Kui tema juba natuke aega võistlusteks valmistunud oli, siis ma teda küll enam nii lihtsalt maha ei saanud:) Pmst siis tegemist poksi + mahaviimiste treenimisega täisvastupanuga.

Uudised:

Esteks see, et rohkem uudiseid tuleb täna õhtul.

Teiseks see, et taas on üleval kõik videod, mis vahepeal maas olid - tänu Priidu suurepärasele tehnoloogilisele nõu-haule on nüüd need lahutamatud osad meie blogist. Videoid leiate järgnevatest postitustest (kronoloogilises järjestuses vanemast värskemani):

Mmasendus

Taffness

Trennimmaania

Mmarutaudis pingviinid...

F=m*m*a

Mmaailm, siit me tuleme


Lisaks sellele hakkab siis ka ilmuma vana "päris" materjali, mis tollel ajal ilmutamata jäi:)

Teine OLULINE uudis hetkel on see, et LAUPÄEVASES (25.08.07) Postimehe lisas Arter on minust lugu:)

Neljapäev, 2. august 2007

Why do they call it common sense if it is so rare in the world?

Eile maadlesime trennis maadlejatega. Hästi lõbus oli:) Aga see selleks...

Mingil hetkel jalutas saali sisse üks noormees, kes mõnda aega meie tegevust silmitses...

Ott: "Tere... otsite midagi?"
Tema: "Jah, tere, et... millal siin need trennid hakkavad?"
Mina: "Mis trenne te konkreetselt mõtlete, siin saalis on mitmeid erinevaid klubisid ja nende trenne?"
Tema: "Eee... noh... et kõige paremini ennast kaitsta või nii..."
Mina: "No selleks, et enesekaitse jaoks trenn kõige parem oleks peab seal olema nii püstivõitlus löökidega... kui haardest võitlus, et kuidas vältida seda, et sind heidetakse või selleks et ise heita ja maasvõitlus selleks puhuks kui maha peaks asi minema. Et kui vaadata isegi mingeid suvalisi kaklusi, siis üsna tihti juhtub, et läheb mingiks rüselemiseks ja minnakse maha ka, hoolimata sellest, et kummalgi seda algselt plaanis polnud."
Tema: "A mis see on mis teie praegu teete?"
Mina: "No praegu me treenime maadlust, maadlejatega, neil on võistlused tulemas, aga muidu me oleme need vabavõitlejad..."
Tema: "Ahah..ahah... oot misasi see on mis te teete?"
Mina: "Vabavõitlus... inglise keeles MMA ehk Mixed Martial Arts."
Tema: "Ahah... oot misasi?"
Mina: "MIXED MARTIAL ARTS INGLISE KEELES... Eesti keeles kutsume seda lihtsalt vabavõitluseks."
Tema: "Ahah... selge jah... pole sellest varem kuulnud lihtsalt."
Mina: "No eks see ole ka rohkem siuke viimase paari aastakümne asi..."
Tema: "Mmmm... aga üldiselt siis nagu poks on vist kõige parem jah?"
Mina: "..."

Kolmapäev, 1. august 2007

Kõikide mmaade fännid ühinege

fight night 3

20. september 2007

SAKU SUURHALL


Ott Tõnissaar (est) vs Dimitri Shipulin (lat)

dimitri on seesama lätlane, keda priit triangel-subis üritusel fn2. meie palvele kedagi mulle vatu saata andsid lätlased just selle mehe. kaalub ta 78kg ning pikkust on 180cm. täpne mma record pole teada. vaid see, et enne kaotust priidule võitis ta oma eelmise matši käelukuga. selle aasta märtsis on ta võitnud kedagi kusagil välismaisel võistlusel TKO'ga. läti "edetabelis" on ta omas kaalus 6ndal kohal.

Mjah... 2 tähelepanuülesannet teile...

Et siis esimene

Ja teine (vahepeal laekunud fan-art):