reede, 12. oktoober 2007

Kumb sulle rohkem meeldib, kas sOOme või pOOla? e. Soome kroonika vol. 3

Poolast ei tea midagi. Ma pole kunagi Poolas käinud, ammugi et võistlemas. Järelikult siis sOOme. Kuna siin postis tuleb juttu meie sõbrast Domingosest ja tema tahtis ka videosid näha, siis on see post kohati inglisekeelne.

Yo! Domingos my man:) How are you? Back in training already? I will post your and our matches here... I know they are in youtube BUT this is a different angle.

See on siis meie uus sõber Domingos Mestre. On alles nimi eks:)? Ma pean ütlema, et juba väga kaua ei ole näinud nii siirast ja elurõõmsat inimest. Tüüp oli siis portugaallane, kes nüüd elab ja treenib Rootsis enamus ajast, sest tal on seal tüdruk. Ta suhtles meiega päris palju, sest... meie suhtlesime vastu:) Teise tiimi rootslased nagu ei tahtnud kontakti eriti temaga ja soomlased olid tema meelest veidrad.

Igatahes... nüüd rääkides asjadest edasi kronoloogilises järjekorras: eelmises postist jõudsime sinnani, et mina ja Matu ootasime oma matše. Soojendus sai hea, ent me arvestasime järjekorda valesti ja siis oli järsku nii et OKOU, jorks sa pead kohe minema. See oli meie endi kala - üldiselt jooksis korraldus igati ajagraafiku kohaselt. Mis korraldusse puutub, siis meie tiim on tõsised sommide nuthuggerid nüüd.



Igatahes läksin ringi ja mu esimene vastane oli GB Gymist. Tegemist oli kickpoksijaga, kelle MMA-kogemus ei olnud väga suur ning see oli vist ta esimene matš MMA's. Ei hakanud lööma temaga, kolks mahaviimine (mis tuli küll natuke raskemalt kui ma lootsin), kukkusin kinnistesse kääridesse, avasin, möödusin, ja lõpuks siis keylock külje pealt. Täpselt oli see tunne jälle, et võisltustel regresseerud treeningute mõttes ca 1,5-2 aastat. Selles mõttes, et tollel ajal ma veel tegin keylocke, sakkisin totaalselt poksis ja tegin muhvimahaviimisi. Old habits die hard:)

AGA sellest matšist ei saanud videot:( nagu enamikest matšidest, kus mul hästi on läinud.

Järgmine matš oli kohe Matu matš. Helsingi klubist Riihinmäki Herakles taei poksi taustaga mehe Joni Salovaara vastu. Riihinmäki Herakles on üldiselt siuke powerhouse'de klubi. Esimeses raundis töötas Matu kenasti jab'iga, ent mingil hetkel pani vastane enda suurema püstivõitluskogemuse maksma ja tõenäoliselt skooris esimeses raundis rohkem punkte. Teine raund ei olnud ka üldse nii hull, ent mingil hetkel sai Martin püsti keskmiselt palju dämmi ning juhe jooksis vist pisut kokku ja süsteemselt maha matši ei viinud, närv ka ja värki ja siis peale teise raundi lõppu otsustasime, et selleks korraks on mõtet see kogemus lõpetada ja järgmisel korral paremini teha. Väärt kogemus kõigile. Ka sellest matšis
t pole videot:)

Seejärel jäime kõik veel natukeseks võistlusi vaatama, et näha, kellest saab Oti pühapäevahommikune vastane: veerandfinaal Domingos Mestre vs. some finnish guy

Round 1:



Round 2:




Round 3:




Nagu näete, siis sai üsna selgeks, et hoolimata sellest, et Domingos "The Cookie" Mestre võitis otsusega, siis kerge ei saa Oti matš olema. Pärast matši sai jälle kinnitust see, kui lahe vend Domingos ikka on. Tuli suhtlema, rääkis matšist ja värki... ja siis mingil hetkel "Oh wait... Why am I discussing my strategies with YOU GUYS!":) Ja siis smalltalkisime niisama edasi.

Chopchop tagasi koju, et saada süüa ja puhata ja natuke õppida-töötada. Vahepeal käisime läbi kohalikust Yliopistoin Apteegist, kust saime parimat teipi, mida me eales kasutanud. Situatsioonikoomika - kui otsisime marlipajakesi, siis sobivat suurust ei olnud ning proviisor läks lattu otsima ning leidiski. Kui ta õige suurusega padjakeste pakiga tagasi tuli, siis minust pääses valla Borat ja ma täiesti spontaanselt laususin "VERY NICE!", mille peale proviisor koos meiega naeru pugistama kukkus.

See selleks. Üllatus tabas meid siis, kui jõudsime tagasi ööbimiskohta ja uks, mis "pidi kogu aeg lahti olema võistluste vältel" oli lukus!


Nii me siis helistasime Tuomasele ja ootasime...



...ja kui ta ükskord kohale jõudis, siis ta seletas meile asja kenasti ära LOL:)



Pärast seda siis väike chill ja söök ja film. See ei ole küll selline blog ja tegelikult ei olnud see ka selline film, mida sellisel võistlusvahepealsel õhtul vaadata, ent tiim kiidab väga heaks filmi "Teiste elud" (Leben der Anderer?).

Domingos käis vahepeal juttu ajamas, mõtlesime, et teeme nalja ja torgime ta kallal sellega, et küsime, et noh, räägi mis su favourite submission on:) Tüüp läks kohe põlema, rebis Matu püsti ja näitas meile ühe päris laheda trianglisetupi backist, millega ta oli võitnud ühe matši. Lisaks jõudis ta veel rääkida oma raskest lapsepõlvest lastekodus, sellest, et me saame tema juure Portugalis ööbida, kui me BJJ Euroopa meistrivõistlustele tahame minna, et me peaks Rootsi talle külla tulema, sest me näeme välja nagu "the swedish pretty girls would just THROW pussy at you they will like you this much!", sellest, et Eestil on imago kui kallist, ent samas vaesest maast (arvamus mille me kummutasime ja mille peale ta lubas meile külla tulla) ja paljust muust.

Õhtul (e. siis õhtul vahetult enne poolfinaale ja finaale) läks see mees linna peale:)

Pühapäevast homme hommikul.

neljapäev, 11. oktoober 2007

defendo

täna sõitsin bussiga koju linnast. naine ja tema sõbranna olid kaasas. järsku kuulsin paar meetrit tagapool mingit venekeelset kõvahäälset pläma. kui lõpuks ümber pöörasin sain aru, et räägitakse minuga. v siis sõimatakse mind. tüüp oli väga laps ning purjus. astus paar sammu lähemale ja plädises. alguses ajas kuidagi naerma. ega ma midagi aru saanud mis ta ütles - st roppusi kõiki mõistsin, aga mis selle asja point oli - see oli arusaamatu. lõpuks istus ta maha ning seletas veel midagi. siis ma küsisin, et kas on mingi probleem. ta ütles, et jah on probleem ja siis jäi vait. ja läbi see oligi. vot. ja no mis sa teed siukses olukorras. lõpuks juba sitt kees kergelt, aga lüüa ka nagu ei kõlba. teine ikka päris kiitsakas ja laps ka veel. samas lihtsalt sõimu on ka imelik kuulata. kui siis et et ta oleks naise v tolle sõbranna kallal seletanud, siis oleks konkreetsem. aga minu kallal.. no ma ei tea. hämming.

võiks muidugi vastu lõuata ja natuke tõugata, aga no ma ei tea. hämming.

kolmapäev, 10. oktoober 2007

Kuidas Põhja-Läti mehed Põhja-Soomes käisid e. Soome kroonika vol 2.

Tallinlased virisevad pidevalt, et Tartu on nagu Põhja-Läti. Meie alati jällegi vastu, et Tallinn on mingi Lõuna-Soome. Lõuna-Soomes lõunalätlaste vastu on juba küllalt võisteldud, siis saigi otsustatud, et peab päris Põhja-Soomes ära käima. Mõeldud tehtud. Ronisime sadamasse ja Priit tõi meile sinna fotoka, et saaks pildistada ja filmida. Sadamas tegime aega parajaks:) Ikka õiged eestlased enne võistlust! Okeiokei, tegelikult olime viisakad ja võtsime võistluste korraldajale väikese "meene" kaasa:)

Täna on siin veel vaid sissejuhatav pildimaterjal, millega oma reisikogemust illustreerida. Matšidest hiljem:)

Priit siis tõi mulle ja Matule sadamasse kaamera... pildilt võiks arvata, et kohe läks asi lõbusaks ka, väike viin päev enne võistlust käib ju ikka asja juurde eks... NOT! Sai võetud lihtsalt väike meene kaasa peakorraldajale nähtava vaeva eest.

Ott ajab kellegagi laevas mingit mesijuttu...


Sadamas oli meil vastas võistluste peakorraldaja Tuomas Murdoch. Igati superluks värk - autosse ja hopsti 100 km Lahtisse.


Sellises kohas siis ööbisime. Hannu Vappula taeipoksi klubi oli see. Eelmises postis oli väljast ka pilt. Ott kukkus suht kohe ära nagu näete peale kohalejõudmist. Mina ehitasin endale taeipoksilapadest voodi. Falco toodang, muide. Oli päris mugav. Krt need kirjeldused on juba nagu Priidu blogis - "see on minu voodi, siin ma magan". Ootasime Matuga ametlikku kaalu, mis kontrollkaalumiseks õhtul toodi...


Enne võistlust veel üks varahommikune McEtõus koos kogu varustusega! Kell on umbes 7.30.


Müstiline... kuskil rännaku keskel jalutas meile vastu mees, kes vedas oma varanatukest... kelgul... ilmselt igatses ta juba väga-väga talve. Aga noh pole hullu - ega tali taeva jää!


Ühel hetkel sattusime kaardi peal tupikusse - nägime selle messihalli, kus võistlused toimusid seina, ent meid lahutas sellest okastraataed. Kaardi andmetel oleks meid oodanud ca 500 meetrine ring KUI me ei roni üle aia. Milles küsimus?!? Pildil Ott, just püüdnud Matu spordikoti:)

Nagu mingi tagaajamisstseen...


...ja varustus üle... nagu päris:)

Ou pagan kuidas ma EI TAHA seal kõlkuda:D


Ja HOPP!

Vahva oli umbes pooleteise tunni pärast teada saada, et TEGELIKUKT umbes 20 meetrit edasi oleks saanud ka ilma üle okastraataia ronimata.

Kui takistusribad said ületatud, siis loomulikult läksime võimalikult ruttu regamisele, kaalumisele ja medical checki (!) - mõõdeti pulssi ja vererõhku ning katsuti keha läbi, et kas kõik luud-kondid terved - Mõnus väike hommikune massaaž Soome tütarlapse poolt. Milline service! Siin veel väike pilt Tuomasest... see mees tegi super tööd! Kujutage ette - tänu ühe võistleja kaalu mitte pääsemisele ning suuremas kategoorias võistlemisele muutusid matšide järjekorrad (ka päevade lõikes). Tuomas mitu tundi enne esimest matši käis kõik tiimid läbi, VABANDAS ning andis kõigile VÄLJA PRINDITUD uued ajakavad. Ja asi ka käis edaspidi nende ajakavade järgi. Kas just minutipealt, aga viieminutilise täpsusega küll. EESTLASED VÕTKE ÕPPUST! Seni on erinevatel põhjustel kõik Eestis korraldatud MMA'd sisaldavad üritused küll selle poole pealt jube ebamugavad-ebameeldivad olnud.



TÄHELEPANU:


Allpool on kolm kaalumispilti aluspesus noormeestest. Kui see teid häirib, siis kerige RUTTU allapoole, muidu teie kollegid äkki hakkavad teid imelikult vaatama vms... :)



Jorks 69.6 kg - IISI! Tuletan meelde, et 12. september näitas mu kaal 76.0 kg. Ja need kilod said kaotatud üsna elutervel viisil. Ma olen selle eksperimendiga päris rahul. Esimest korda läks kaaluvõtmine 90% nii nagu pidi.


Ott 77.0 kg - tõeline finetuning! Täpselt grammipealt! Ei pidanud palju kaalu võtma, ent natuke ikka.

Matu 69.2 kg - LEBOLT KAALUS! Tuli alla mingi 72 kg pealt.


Aaaahhh! Söök! Peale kaalumist kohe toitu ja vedelikku, et varusid kasvõi natuke taastada. Minu dieedi viimasest jupist tuleb lähiajal juttu - kõik on dokumenteeritud:)


Peale söömist läksime tagasi oma elukohta, magasime natuke, vedasime end uuesti võistluspaika, mina ja Martin tegime sooja ja Ott (kellel oli esimene matš määratud alles järgmise päeva e. pühapäeva hommikuks) hoolitses selle eest, et me saaks liikuma ennast ja et meie ei peaks millegi muu pärast muretsema kui matšideks valmistumine.

Kui te veel ei tea seda või pole sellest aru saanud siis... On mõned päris üksikud hetked enne ringi minemist. Mõned päris erilised hetked. Rasked hetked. Hetked, millesse sisse jalutamine, hetkeks peatumine, (sise)ringi vaatamine, sügavalt sisse ja välja hingamine ning siis välja astumine muudavad. Reaalsemaks. Elusamaks.


Tiim sai uue sõbra. Portugaallase, kellelt tuli Otil järgmisel päeval vastu võtta tema esimene kaotus. Meid innustades ütles ta: "Don't think about the people watching... do not worry if you lose or win... you are not fighting for them... they know nothing... most of them have never been in the ring and never will be..."

...aga Domingosest, matšidest ja järgmisest päevast tuleb rohkem juttu juba järgmises postis koos videomaterjaliga.

esmaspäev, 8. oktoober 2007

MMAPenguins Soome Võitluskunstituur 2007

Seniks kuni tekib mahti pikemat teksti produtseerida, siis väike fotokroonika meie seiklustest Soomemaal:

When in Rome...


Et siis siin olid võistlused. MMA ja taei poks.


Krt kahju, et see pilt nii väike sai. Aga kui klikata siis suure pingutusega peaks loetav olema. See tekst on päris eee... normaalne.


Old habits die hard... Otiga koos pildil on siis meie värske kambajõmm Matu.


Taei poks. Seal me elasime ka.


JAA!


Et siis jitsitrenn ja MISASI?!?



...jaa samast asjast close-up!

When done right... no can defend!


The greatest thing of them all!



Tänud Priidule, kes meile kaamerat laenas! Täpsem loba võistlustest ja elust-olust nii minu kui Oti nobenäppude kui ka kaamerasilma läbi tilgutame siia päev päevalt:)

P.S. Täna hommikul kell 9 helistab mulle Ott selleks, et küsida: "Kuule... kuidas see ladinakeelne sõna testis mitmus ikka oli?" Mina: "Testes." Tema: "Ahah... aitäh..."

Normaalne!

neljapäev, 4. oktoober 2007

70.0 kg

see on kõik. tänan tähelepanu eest. järgmine blogisissekanne tuleb pühapäeva õhtul-öösel KUI just sadamates / soomes wifit ei leia.


P.S. Esmaspäeval peale trenni ostan ma kaks SUURT pitsat ja söön need üksi ära.

Blah blah blah... (olen pealkirjaideetu)

Mõned inimesed on erinevad. Mõned inimesed on sarnased. Ott näiteks andis endast parima, et viimastel võistlustel enne matši sarnaneda prisnbreigi pahale valvur Bellickile.



Võibolla ta tahtis vastast hirmutada ning näidata, et see mis järgneb ei saa olema ilus. Vähemalt mitte selle lätlase jaoks. Muidu oli küll kena matš ja vaadata saab seda SIIN (juutuub). ...kui te seda muidugi juba näinud ei ole.

Video Lauri matšist jällegi on SIIN. (kah juutuub).

Veel videomaterjali: Fitness.ee portaal otsustas meiega võistlustel kaasa jõlkuda ning teha väikese bäkksteidž video, mida saab meil vaadata otse siit (tänud Jokerile ja Aktivistile tehtud töö eest!):



Pange tähele ma olen jube ärikas vend ikka eks:P? Ott samas on vana rahu ise. Kui ma tagantjärele mõtlen selle peale, siis vbla ma (vähemalt võistluspäeval) olingi rohkem närvis kui Ott ja KINDLASTI rohkem närvis kui Lauri:)

Rääkides Laurist, siis teda pole kaua trennis näha olnud. Muretsen, et äkki on kuulsus pähe löönud - teate küll, mis MMA-faiteri karjääriga kaasneb... kuulsus... raha... naised... lihtne on libastuda treeningteelt kõrvale ahvatluste rajale... Ehk ikka annab varsti jälle näole. Aga kui vaadata seda siirast rõõmu, mis peegeldus tema näost matšijärgselt siis... ma arvan et on kindel, et peagi on ta trennis tagasi:)


Mida mina teen? 71,5 kg. Jah. Aga üldiselt olen trenni teinud vähe ja tegelenud hoopis muude asjadega. Dieediga, tööga jne jne. Anoh, lähengi Soome rohkem chillima, kogemust saama ja Martinit ja Otti treenerdama. Möödaminnes astun ringi. Võtsin veel ühe töö: pakun taksoteenust. Üliõpilane peab ju kuidagi ära elama.



kolmapäev, 3. oktoober 2007

Täna hommikul...

...nägin üle pika aja kaalul numbreid vähem kui 72 kg. Nimelt 71.9.

ILMSELT ei pea ma kirjeldama, mis oli mu tänane hommikusöök, vaid te suudate ise ka juba arvata:

1 viil rukkileiba merevaiguga, pool pakki kohupiima (0%, maitsetu), jogurt (3%), natuke 7viljahelbeid, tl kalaõli, C, B

Indeed! Õnneks mulle maitsevad piimatooted. Ja vahelduvad jogurtid toovad maitsetesse mõnusat variatiivsust:) Virsik, kirss, mustikas, maasikas jne jne j
ne. Hea on elada Eestis. Aga kapsast on küll kopp ees natukeseks ajaks.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis hakkab kaaluga kohe põnevaid asju juhtuma ja dieedis drastilised muutused viimastel päevadel. Kui protsess läbi, eks ma loomulikult annan teada kuidas läks. Igatahes ROHKE
VEDELIKUTARBIMINE ON HEA! Küll mõistuse piirides, ent enamus inimesi joovad liiga vähe!:)

Üks hetk peale BigMcEtõuse:




Üks teine hetk peale BigMcEtõuse: