Vigastuste vältimine on oluline - peamiselt kasutan selleks VIOXX'i (lähemalt loe: http://www.postimees.ee/031004/online_uudised/146275.php), kuna ibuprofen ei avalda enam olulist mõju - habituatsioon vist. Kuna liigesevalude puhul kasutame spets geeli - "Horse power" - siis läksin ka uusi valuvaigisteid otsima hobusepoest (on üks tallinnas hipodroomi lähedal), aga midagi sobivat ei leidnud. Hobuste treeningkoormus on ikka köömes võrreldes meie omaga.
Igaks juhuks täpsustan, mida tähendab VIGASTUS. Vigastusi on kahte tüüpi: suured vigastused ja väikesed vigastused, milledest viimaseid pole tegelikult olemas. Täpsemalt öeldes on need rohkem psühhosomaatilist laadi - enda poolt välja mõeldud - näiteks kui keegi ütleb sulle halvasti, sõrm või varvas tuleb liigesest välja, kodarluu murdub, õlaliiges nihestatakse, nelipealihase rebeneb, koljuluu murdub, ribid muljutakse jne. Kokkuvõtlikult - sinna alla kuuluvad kõik "vigastused" mis tegelikult ei sega võitluse (või siis treeningperioodil raua tõstmise) jätkamist (kui sa just ei ole mingi buzz-wuzz).
Nii. Nagu mainisin on olemas veel ka suured vigastused - näiteks surm. Pärast surma matš reeglina peatatakse (kui sa pole just söönud väga palju toidulisandeid). Järelikult kuulub suurte vigastuste alla ka vähene toidulisandite tarbimine viies omakorda välja kehamassi languseni, mis on lihtsalt ühe mmaaka jaoks häbiväärne. Elu on õpetanud, et size DOES matter - vastupidist väidavad vaid need kel ei jätku piisavalt tahet jõusaalis käia. Suvel minuga noritakse hulka rohkem tüli, kuid talviti kui mul on palju riideid mis mind suuremaks teevad noritakse vähem. Veel näiteks siin üks sõber küsis minult, et mida oma eluga peale hakata - kõik on lootusetu blablabla. Mina andsin valida: kas sa teed paljupaju mingit martial arti ning treenid end lolliks lihtsalt - kaua sa jõuad neid kombinatsioone nühkida - pea hakkab valutama. Ja isegi kui midagi selgeks saad oled ikka nii väike et pead end pidevalt tõestama. Teine võimalus oli minna jõusaali ja teha biitseps nii suureks et elu ei julge isegi enam lootusetuks muutuda. Vot. Tema valis jõusaali. Respect! Selliseid mehi me vajamegi. Kui tahate liituda meie teamiga, siis kirjutage aadressil mmapenguins [ät] gmail.com - kindlasti saatke ka paar pilti endast (omal vabal valikul mõni suurem ja olulisem koht teie kehal - näiteks nagu jorgenil on pea ning minu ja erikupuhul võiks esiile tuua tagumiku). Igaks juhuks lisan, et meestel vanuses 20+ eluaastat biitsepsiga alla 40 cm pole mõtet kirjutada.
Siinkohal lõpetan (pean jääkotid külmikusse viima).
teisipäev, 26. detsember 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
võtsin su nõu kuulda ja läksin jõusaali, et respecti saada. siis inimesed vaataks imestusega mu suurt biitsepsit ja keegi ei julgeks tüli norida. aga vaadates neid tugevaid tüüpe, kes mind, vibalikku, seal juba ees ootasid, keerasin uksel ringi ja lahkusin. tegelikult ei julgenud niisama ära minna, nad vaatasid kurja pilguga. teesklesin, et telefon heliseb ja läksin saalist eemale, et rääkida. nii sain põgenema. nad õnneks pöörasid pilgu peeglisse, et oma vormitud käsi imetleda. polnud aega mulle järele tulla. vedas.
kuidas VIOXX vigastusi "vältida" aitab?
Postita kommentaar