pühapäev, 22. aprill 2007

Don't matter which way we're facing... So long as we're rolling forward...

(kirjutab Jorks)

Ei see ei ole mingi minu isiklik mõttetera. See on üks laululüürikakatke minu tänaselt muusikasoovituselt - üks selle varakevade/hilistalve leidudest - Manchesteri post-rock-proge-stoner-alternatiivgrupp Amplifier.

Sellega seoses ka tänane MMA treeningvihje: kahejalahaardest on kasu ainult seni kuni sa liigud edasi. Pole vahet kuidas. Edasi. Kui jääd seisma siis on kõik. Kui sa just osav ei ole ja hoogu juurde ei tekita;)
Eks mõnel juhul saab seda printsiipi ka ellu üle kanda... mõnel juhul ilmselt jälle mitte... eks igaüks ise teab.

Mis siis täna toimus?

10.30 - pool pakki maitsestamata rasvatut kohupiima seitsmeviljahelveste ja jogurtiga
12.00-13.30 – kerge MMA trenn
15.00 – ca 100g tatart, spinatit, 2 omega3 muna, 50 g 20% hapukoort, 3 ruutu šokolaadi, paar india pähklit,vit C 500mg
19.00-20.30 – keskmine MMA trenn, valgukoks piimaga (0,6 l), kakaoga (2 spl)
22.00 – 300 g pelmeene (Itaalia pelmeenid) keedetud, 50 g hapukoort (20%)

Nagu praegu on teil veel võibolla huvitav lugeda minu seedekulgla igapäevast külalistenimekirja, ent uskuge mind varsti saab sellest teil kopp ette. Anoh seniks... enjoy.

Tiim või trennitegijate bande on paisunud üllatuslikult suureks. Lisaks teile juba tuttavale kolmikule (Õunts, Ott, Jorks) on seal värske võistleja Lauri. Tema on ka tsui-tsitsu ekspert. Lisaks sellele oskab nugadega osavalt ümber käia. Ilmselt hakkab nüüd kibe rivaalitsemine minu ja tema vahel, et kes siis ikka tiimis nüüd see KÕIGE väiksem on. Rinnaltsurumistulemust ei tea hetkel, ent juba mõnda aega teeb jõu saali küll meiega koos. Lauri treenib minuga koos juba peaaegu päris algusest saati, ent nüüd tal siis käis klõps peas ära (s.t. tegi mõned poksitrennid meiega koos) ja tahab ka mmmaaaad teha.

Siis on tema kaksikvend Kumm. Ärge küsige minu käest, miks vanemad talle SELLISE nime panid. Tema on eriti unikaalne mees tiimis kahel põhjusel: esiteks on ta erinevalt ülejäänutest hästi rikas (ta töötab mingeid faasimuundureid vms ehitades) ja teiseks (ning see on eriti oluline) on tema võitlustiiliks JÕU SAAL. Nagu ausalt ka. Tema ei tule mitte mingi võitlusala tausta pealt vaid toores jõud lihtsalt. Rinnaltsurumisseeriaid teeb ta VÄHEMALT 70 kiloga. Nagu OH MY GOD I say! See mees veel viskab mõne vastase lihtsalt puurist välja! Olge valmis ajaks, millal tema võistlustandrile astub - tõenäoliselt sügisel. Kumm on endine sõjaväelane. Kui mina kodumaad teenisin, siis temast sai allohvitser ja koguni kaadriallohvitser. Ent nüüd olen mina sensei ja tema kõigest kohai. Hahaa. Sellega veel saab nalja:)

Siis sellele lisaks on kuskilt meile siginenud kaks pesamuna - ärge küsige kust - meil ei ole tiimis ühtegi naist, seega konventsionaalsel meetodil nad sinna jõudnud ei ole. Siiamaani käib vaidlus, et äkki tõi nad kurg. Teiseks võimaluseks on see, et nad arenesid mõnest nahatükist või veretilgast, mis eelmise ettevalmistuse ajal saali jäi. See on üldiselt hea teooria, ent siis nad peaks meist kellegi nägu olema, ent samas pole. No alati on võimalus, et see oli mingi Õuntsi eriti kole nahatükk kuskilt imelikust kohast vms, aga ei tea... Igatahes müsteerium see on ja nüüd on nad kohal ja teevad vapralt koos meiega trenni. See on hea. Kasvavale organismile mõjub MMA kindlasti väga hästi. Samuti mõjub võistlejatele väga hästi, kui neil on stabiilselt omast käest võtta nooremad, väiksemad ja nõrgemad treeningpartnerid, kes ei võistle (seega vigastustest hoiduma ei pea), et igasuguseid uusi nippe proovida. Tänu noorele eale paranevad ka nende vigastused väga kiiresti - pea sama kiiresti nagu Kaljukassil X-Meeste koomiksist (ta oli minu lemmik ka sealt). Kui nad meiega koos treenivad siis on nad varsti ka sama musklis... kui me suudaks ainult neile need ogad ka kätesse panna kuidagi, siis oleksime võitmatud. Nimedest, stiilidest ja jõunäitajatest on veel vara rääkida... nende nimesid ei suuda tiimist keegi meelde jätta (seetõttu, kutsume neid ühiselt lihtsalt Noorteks Munadeks), stiiliks on see mis nad meilt õpivad nagu käsnad uut teadmist enesesse tõmmates ning jõunäitajaid veel pole. Aga see muutub pea.

(nagu pildilgi sadas ka tänase trenni ajal vihma... nagu päris...)

Seega tänase loo moraal on eee...: koomiksid on lahedad. Jah.

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kust saab sellist asja nagu spinat ja mis kujul?

Jorks ütles ...

anonüüm: üldiselt on hea toores värske ilus(!) spinat, aga seda eestist vähemalt hetkel ei saa või on see väga kallis. Soovitatav on seega osta külmutatud kujul - siiani kõige parem on siuke VALGE pappkarp, kus peal nätsupadjakeste moodi spinatipadjakeste pildid. Seal on spinat juba hakitud ja külmutatud kuubikutesse ja siis ma viskan neid külmutatud kuubikuid misiganes kuumutatava toidu sisse/peale ja kui on sulanud siis ongi valmis.

Jorks ütles ...

Ahjaa... lisan veel selle et üldiselt on minu meelest kuumutatud keedetud vms spinat vastik... toores see eest hea... s.t. ma jätan peaaegu alati spinati tooreks-pooltooreks kusiganes sees ma kasutan seda.

Anonüümne ütles ...

kumm oli minu võll ka sõjaväes - aga kahjuks pole asjad muutunud. ta on ikka veel minust suurem.

Anonüümne ütles ...

Täiesti nõus sellega, et spinat maitseb normaalselt kui ta on värske/mittekuum. Kusjuures hakitult on tal isegi äratuntav rauamaik juures, mille üks oluline allikas ta ka on. Olen vahel ostnud pakitult toorest spinatit ka, aga noh külmutatud paki hinnaga saab seda mitu-mitu korda vähem kah. Huvitav, kas spinat Eestis ei kasva või lihtsalt pole populaarne kasvatada?

See Wolverine'iga pilt blogis on väääga kaval tavasilmale märkamatu alalävine ninanips, jah? ;)