Kehalise töövõime testid Bjj's - füüsilise hetkevormi määramine

Aeg möödub ja koolis õpib vahepeal nii mõndagi. Käesolevat postitust ajendasid mind tegema mõttekäigud "Treeningu monitooringust" , mis on üks tore aine mul sellel semestril.
Nimelt praktiliselt igal spordiala, on võimalik ja tehaksegi erinevaid teste, mis määravad antud sportlase füüsilist võimekust sellel hetkel.
Nende testidega määratakse millises seisundis on sportlane, nähakse progressi või võimete degeneratsiooni mingi perioodi vältel ja üks väga oluline aeg, millal sellist testimist võib sooritada, on võistluseelne periood.


Miks võistluseelne ? Aga sellepärast, et siis me näeme või saame öelda, kas sellel sportlasel on hea füüsiline vorm / head eeldused , et saabuval võistlusel hästi esineda.

Lahti seletades näite arvel, siis kujutame ette näiteks kõrgushüppajat. Oma parimaid hüppeid tehes suutis ta rinnale võtta 100kg ja oma vertikaalse hüppe testi tegi 1m juurde.
Nüüd, kui lähenemas on järjekordne võistlus, sooritab meie kõrgushüppaja need testid uuesti.
Rinnale võtt tuli 105kg ja vertikaalne hüpe 104 cm - sellest saame teha järeldused, et antud sportlased on head eeldused eesoleval võistlusel ennast ületada ja uut isiklikku rekordit saavutada.
Teiseltpoolt, võib ka testide tulemus olla kahanev võrreldes eelnevatega, rinnale võtt 93kg ja hüpe 95cm , näiteks. Sellepõhjal võib öelda, et füüsilise vormi järgi ei ole tal just häid eeldusi oma parimaid hüppeid sooritada.

Nüüd on tähtis mõista, et kuigi testide tulemused on üks asi, siis reaalne sooritus on ikkagi reaalne sooritus ja ei pruugi alati kattuda nende eeldustega.
Sellised testid näitavad AINULT nende kehaliste võimete tugevust/nõrkust. See tähendab et spordialadel, kus kehaliste võimete korrelatsioon soorituse tulemusega on hästi suur, ütlevad testid suhteliselt täpselt ära, mida see sportlane suudab teha ja mida mitte.
-Näiteks enamus kergejõustiku alasid ongi sisuliselt kehalistest võimetest sõltuvad: kõrgushüpe, kettaheide, odavise, sprindid ja ka teised jooksu distantsid, aga ka tõstesport ... jne

Küll aga ei saa suure töenäosusega öelda milline tuleb sportlase reaalne sooritus nende testide põhjal sellistel aladel, kus tehnika & taktika (TT) haaravad suure osa.
Siia alla kuuluvad näiteks sportmängud - korvpall, jalgpall, käsipall, hoki ... ja ka Brasiilia jiu jitsu / MMA.



See tähendab, et kui korvpalluril on aeroobne võimekus langenud (sooritas cooperi testi 500m alla oma tavalise normi) , ei vähenda oluliselt tema võimalusi hästi esineda, sest antud ala(de)l sõltub sooritus ka lisaks füüsilisele vormile muudest faktoritest -TT

Ja samuti ka jitzis, võib sooritada mingi testi (konkreetsete testide üle arutan veidi hiljem) või testid ja jõuan järeldusele, et vorm on ülihea ... AGA võistlusel saab mingi chubby ja letargilise fat kidi käest ühe minutiga armbari

... see tähendab, et lisaks füüsilisele vormile mängivad SUURT ROLLI muud tegurid - tehnika & taktika, psüühiline valmidus ja tuleb mõista, et need testid näitavad ainult kehalise töövõime suutlikust sellel inimesel ja ei saa olla see, mille põhjal me ütleme kas esinetakse hästi või mitte.

Kas siis üldse on mõtet teha mingeid teste Jitzis ?
Mina arvan küll - Esiteks on üldlevinud fakt, et kui tehniline tase on suhteliselt võrdne, siis määravad matchi tulemuse suuresti kehalised võimed - atleetlikkus. Ja üldjuhul võisteldaksegi teiste endatasemeliste (vöö ja kaalukategooriad) sportlaste vastu.
KUIGI , leian ka seda, et liiga vara ei tohiks keskenduda kehaliste võimete arendamisele.
See tähendab, et minu arust valged ja sinised vööd enamjaolt võiksid rohkem aega veeta matil korrigeerides oma puusa tööd, kui olla niivõrd mures oma gasmenti pärast.

-Miks nii? Sest ükskõik mida sa teed jitzis : armbarid, trianglid, guardpässid, pühkimised, open guardi mängimine, põgenemised ja rünnakud üldse - on sisuliselt puusa töö ja kui keegi teeb "juudi jõulupuu" käelukku, siis ma leian et tema võistlustulemus paraneb selle läbi tunduvalt rohkem, kui ta suudab korraliku puusatööga teha ilusa armbari ... mitte see, et ta suudab 5 minutit järjest täie purakaga "juudi jõulupuud" teha.
*Infact - kui suudad sooritada puhtalt tehnikaid, muutud ka vastupidavamaks, sest ei püüa enam cränkida igat asja mis pihku jääb - Economy of Effort !

-Aga! Paljud inimesed käivad trennis lihtsalt oma lõbuks ja just, et ennast vormis hoida. Sellisel juhul võib ka üldfüüsilisele rõhku panna veidi rohkem. Sest olgem ausad, keegi ei taha ju chubby ja letargiline fat kid olla, vaid sixpackiga vastassoo(või ka oma soo!) magnet!
-Seega! Nagu paljud asjad siin elus, sõltub kõik iga inimese individuaalsetest eesmärkidest. Kas sa tahad olla tipptasemel võistlussportlane ? kas sa tahad olla harrastussportlane ? kas sa tahad niisama vahvalt aega veeta ja ennast hästi tunda ?

-suutsin teemast kõrvale vajuda :p anyway, back to the topic !

Küll aga, kui tehniline vorm hakkab juba "suhteliselt" ilusaks kujunema (hilisemad sinised ja lillad vööd +) , siis võiks ka mõnevõrra rohkem rõhuda oma kehalistele võimetele.
Testid Jitzis?
Millised siis võiksid olla need testid, mille põhjal määrata sportlase hetkevormi Bjj's ?
Selleks tuleb lahti harutada Bjj ja leida need kehalised võimed, mis mängivad olulist rolli tulemuses.
Seda võib teha näiteks ala tippsportlase mudeli najal. Vaatame inimesi, kes on ala tipus ja vaatame millised kehalised võimed domineerivad neil.
Möödapääsmatu on veelkorra mainida, et kõik ala tipud on tehniliselt suurepärased ja seetõttu number 1 prioriteet on oma "puusad tööle" saada ja tehnilised oskused viia kõrgele.
AGA, hetkel jätame tehnika kõrvale ja vaatame kehalisi võimeid.

Match on 10 minutit pikk (mustad vööd) ja ala tipud suudavad kogu selle aja olla aktiivsed. Ehk 10 minutit olla aktiivne kõrgel intensiivsusel ja rünnata väsimata.
Kuidas seda saavutada ?
Ütlen veelkord - Economy of Effort - ehk tehnika olulisus, madalad vööd kasutavad jõudu rohkem ja tunnevad väsimust kiiresti, kuigi tegelikult suudaks samu asju teha oluliselt väiksema jõuga, aga see ei ole otseselt seotud kehaliste võimetega.
Kui tehniline tase on ~võrdne, siis 10 minuti intensiivuse aste oleneb kõige suuremal määral sinu aeroobsest võimekusest.
Me kõik suudaksime väga lihtsalt maadelda 10 minutit järjest, kui intensiivsus ei loeks - ehk leborullida. AGA kui on tarvis võimalikult intensiivselt töötada, siis sellele seab piirid organismi aeroobne töövõime - Ehk kui aktiivselt ma suudan tööd teha, et mul ei tekiks suurt hapniku võlga, ei tekiks seda "verd täis" tunnet jäsemetes.
Intensiivsust määrata Bjj's ei saa teha mingi veidra ühiku järgi, ala5 guardpässi üritust 20s jooksul - päris intensiivne ?!?
Me saame seda teha oma südamelöögisageduse(SLS) järgi, kui jõuame sinna SLS > 90% max juurde - saame öelda et tegemist on suhteliselt aktiivse kehalise tegevusega. Ja see on ka selline väga ligikaudne piir(sõltub inimesest ja tema treenitusest), kustmaalt muutub aeroobne > anaeroobseks tegevuseks. Anaeroobselt suudab inimene suhteliselt lühikest aega töötada (sõltub laktaaditaluvusest), sellele järgneb kas töö seiskumine või intensiivsuse alanemine taas aeroobseks. Kuigi matchi käigus toimub palju elemente anaeroobsetes tingimustes, ei ole see siiski niivõrd oluline! SLS't kus aeroobsed tingimused muutuvad valdavalt anaeroobseteks nimetatakse anaeroobseks läveks, kui organismis hakkab kuhjuma laktaati (nimetatakse ka OBLA - onset of blood lactate accumulation).
Ja siit järeldub, mida intensiivsemalt ma suudan töötd teha jõudmata oma anaeroobse läveni, seda paremini(agressiivsemalt) ma suudan selle 10 minutise matchi maha pidada.
Järelikult oleks hea sooritada mingi test , mis näitaks sportlase aeroobset võimekust. Sellepõhjal me saame oletada, kas ta on oma aeroobse vastupidavuse poolest heas vormis.
Ja mis see muu küll olla võiks, kui mitte kõigile kooliajast tuntud vana hea Cooperi test !!!! :D

Cooperi test - ehk kui pika distantsi suudab inimene joostes läbida 12 minuti jooksul. Näitab väga hästi ära, kui võimsad on organismi aeroobsed protsessid - intensiivsus(SLS) anaeroobse läve juures.
Muidugi see on vaid üks test, mis näitab vaid ühte näitajat. Veel olulised on kindlasti lihas - ja jõuvastupidavus - eriti "pulling" lihastel

Kuigi see on puht teoreetiline lähenemine minu poolt, Bjj's ei ole sporditeadus veel eriti levinud, siis kas sellel jutul ka mingit tõepõhja võiks all olla reaalselt - võiks teha ühe katse , mis üldises plaanis võiks välja näha selline : võtame hunniku Bjj tippe, aga ühed gassivad ära rohkem võistlustel ja teised ei tunne eriti mingit gasmenti, lasta neil joosta cooperi testi ja siis vaadata mis juhtus.

Tegelikult ma tahtsin veel igast teistest testidest ja võimetest rääkida, aga see postitus võttis oma 2-3 tundi mul aega ja ma kohe mitte ei viitsi enam kirjutada :)