Tere jälle!
Asun aga kohe uuesti loo kallale sealt, kust möödundkord pooleli jäi...
Osa 2 - Võistlus ja Kogemused
Reedel hotelli jõudes ei teinud me suurt midagi enam, kuna kellaaeg oli parajalt hiline juba. Pakkisime veidi asju lahti ning sõime ära 2 minu kallist, kodumaalt kaasatoodud tuunikalakonservi koos poole pätsi leiva ja mekkisime mõnusat "Alma" kakao kohupiimakreemi peale. Hetkeks küll kõht täidetud, kuid ettenägelikud nagu me olime, uurisime kust leiaksime lähima supermarketi ning tõttasime sinna oma varusid täiendama.
Peale viieminutlist jalutuskäiku läbi õhtuse Lissaboni jõudsime kohale... Nagu uutes kohtades ikka vahest juhtub, tuleb ootamatustega kohaneda, nimelt ostukorvide ja "kärude" konstruktsiooni praktilisus jäi meile väikeseks hämminguks. Nad olid suured ja kohmakad mitmete sangadega.
Siinkohal teen endale veel ühe märkuse, alati tuleks kuskil reisil kõike võimalikku pildistada hilisemaks meenutamiseks.
Hinnad ei olnud müstilised , või nagu Priit ütleb "Elu nagu Statoilis" , mõni asi tekitas isegi parajalt elevust ... Õlle 6 Pack (6x0,33l) maksis 1,5€ ehk siis kusagil 20ne Eek-i juures ja seda sai ostetud ... Saku! Tehke järgi!
Ülejäänud õhtu veetsime hotellis telekat vaadates. Kanalilt "Hollywood" vms , kust lasti pidevalt filme üksteise jutti.
Öö möödas, oligi käes laupäev ja ühtlasi ka võistluspäev.Hommikusööki saime hotellist (cold breakfast) ja sisaldas endast maisihelbeid piima/jogurtiga ning võibleibu ja mahla. Minu eineke paistis
ja Priidul
Kõhud täis ja vaim sees asusime liikvele võistluspaika...
*video võistluseelsest emotsioonist :)
http://www.youtube.com/watch?v=_Yy0oNHEo6s
Kohalejõudes vaatasime esimese asjana bracketeid ning minu kaalus oli 17 võistlejat , mis tähendas, et normaalse bracketi saab kokku panna 16nega. Järelikult üks paar pidi lisa matchi tegema selle 16nda koha eest ja üheks osapooleks olin mina ("Good odds for any Greek")
Enne kui sööma asusin sooritasin kontrollkaalumise igaks juhuks ning olin ilusti normis 1kg varuga.
Kuidas ka ei tahaks selle pildi kirjelduseks panna "
The old ones say we spartans are descended from Hercules himself " , siis seal kohapeal oli palju selliseid inimesei kellele antud kirjeldus täpne oleks, mitte minule.
Igatahes aeg lendas ja minu esimene match algas 1,5h hiljem planeeritud ajast. Videot antud matchi kohta lihtsalt ei ole.. MIKS ? no sellepärast et Priit lihtsalt ei filminud seda :) Priidu vastus oli "Aga ma ju arvasin et ma filmisin" ... novot siis :D sellega läks sedasi
Vastane ei olnud eriti teadlik kuidas Closed Guardi avada. Ma tõmbasin alguses ta endale kääridesse, kus ta püüdis neid avada järjekindlalt ja ühte moodi 3 minutit, mil tal käed hakkasid ära väsima ning ma rakendasin talle trianglit guardist ala Genki Sudo style, kus ühe tema käe viid oma jalge vahele ja lukustad kolmnurga.
Peale väikest rüselust andis ta lõpuks alla ja võit mulle. Esimene match oli möödas
Teine match oli ühe soomlase vastu, kellega ma olin paar kuud tagasi samuti maadelnud soomes. See match oli esimesega väga sarnane, lihtsalt kestis 3 minutit kauem. Samamoodi tegin triangli talle nagu ka esimesele mehele (huvitav on veel see, et möödunud korral ma samuti võitsin teda täpselt sedasi). Suletud Guardi avamisest ja sealsest Postureist ei teadnud ta ikka midagi. Teda oleks saanud seal rahulikult mitu tundi hoida. Video on täiesti olemas , aga oma laiskuse tõttu ei ole seda veel uploadinud.
Kolmas match, mille ma kaotasin, oli ühe poolaka vastu. Algus sama nagu kõigil, tõmbasin suletud guardi ja hoidsin teda seal nii 3-4 minutit - avamisest ei jaganud eriti midagi. Mingil hetkel proovisin sooritada Xande sweepi (kellele see ütleb midagi siis ütleb, kui ei siis ei) , kuid mul on see kohati konarilk ja ei õnnestunud, mistõttu minu guard avanes. Sellel hetkel tundsin , et olen juba täiesti ära väsinud, käed olid verd täis ning tahtsin vaid tagasi saada suletud kääridesse. Erinevalt minust, paistis tema aga üpris värske ja tegutses aktiivselt, et minu kääridest mööduda. Kuigi mul oli paak juba päris tühi käis mul peas ainult "Elu sees ei tule sa mu guardist mööda" ja ma hoidsin teda tagasi kenasti... Kuid ainult kaitsmisega lahinguid ei võideta ja ma tundsin end täiesti jõuetuna proovimaks mingitki rünnakut... Match lõppes seisuga 0-0 ning kummalgi ei olnud ühtki edu, seega kohtuniku otsusega temale võit.
Peale matchi istusin nurgas nii 20 minutit ja kogusin mõtteid toimunust ning jätkasime Priiduga arutlemist selle üle ka ülejäänud õhtupooliku.
Põhiline probleem, mille mina endas leian on Conditioning, Jõuvastupidavus ... seda oli hulgaliselt vajakka. Isegi kui mina peaksin ära tegema 4 matchi (28 minutit max) ja jõuaksin finaali , kus vastaseks oleks mingi räige monster, kes poleks ühtki matchi teinud ennem ... isegi siis pead olema valmis täieliku lahingu vastu andma ja proovima igat võimalust.
Kui sellist võhma ei ole, siis on ettevalmistus nõrk olnud selle kohapealt. Ja nii ongi, sellisele suurvõistlusele pole kellegil mõtet elu sees minna niiöelda "muhvima" vaid täielik , korralik vastupidavus olgu olla.
Mina olin teinud mingil määral conditioningi ja arvasin end olevat suht heas vormis, kuid sellest jäi ikka parajalt väheks ning kogemus sellest on mul hästi olemas nüüd.
Nüüd kirjutades ja olles veidi targem kui ennist, olen samuti püüdnud lugeda ja otsida veelgi täspemalt materjale , kuidas korralikult kehalisi võimeid arendada. Ja ma usun, et pühendan oma füüsise parandamisele palju suuremat tähelepanu kui ma ennist tegin. Tehnika poolest ei olnud ükski mees sealt midagi erilist, täiesti tavalised Purplid, selles osakonnas on eestlased väga head. Aga kui võhma pole ja ära gassid poole peal, siis on jokk... tee mis tahad lihtsalt ei jõua ennast realiseerida.
Nii et kallid sõbrad , kui tahate võistlema minna, siis Bjj on samasugune professionaalne sport kui paljud teisedki, kus kehalised võimed määravad tohutult, eriti vöökategooriate järgi , kus enamjaolt peaksid vastased olema sinu tehnilise taseme ligidal.Ei ole mõtet "muhvima" minna, vaid ajage ennast ennem korralikult vormi. Nii Tallinnas kui Tartus on võimalusi Bjj'lastel oma füüsist arendada. Kui on soovi võistelda , siis juba mitu kuud ennem rääkige oma treeneriga ja valmistuge selleks koos. Te ei taha võistluse käigus tunda et "Persse, ma ei suuda enam midagi teha" ning ähite ja puhite, tulemuseks kaotus conditioningi tõttu.
Vot sellised kogemused seekord, Sangpommid ja kangid kätte, Ring ja intervall treeningud tööle, Intensiivsed Iron Man treeningud matil jne... saate Spartalaseks, siis minge lammutama :) Ei ole enam nii et "Kurat need soomlased on härjad ikka ... ma olen nii pisike" ... nüüd teeme teist ka härjad, aga tehnilised härjad :) ja ei ole mingit hala enam selle kohapealt
Väike jutt veel sellest, kuidas me leppisime Priiduga kokku, et me ajame nüüd ennast jõhkralt vormi ja Priit tuleb -82,3 kg võistlema. No vaatame kuidas see edeneb :D või on lihtsalt jutt , igastahes mul on praegu motivatsiooni küllaga ja võtan asja tõsiselt ... teen 2-3 kuud trenni ära ja vaatame kuidas progress on olnud, kui hästi, siis teen blogi sissekande, kui halvasti , siis läheb elu vaikselt edasi :D
(Kolmas osa oleks ka loole veel tegelikult, lihtsalt edasisest hängimisest ja linnas turistitamisest, vaatab kuidas ma viitsin kirjutada ja kas kellegil üldse on huvi meie möllu lugeda)
Võistlusvideod siis hiljem...
Seniks aga olge tublid kõik ja tehke palju trenni , kuid treenige targalt :) Veelkord tänud kõigile, kes aitasid mul valmistuda, nii rahaliselt kui ka kõiki treeningpartnereid.
Järgmise korrani ja paremate tulemusteni :) !
- Martin "Mr.Fantastic" Aedma
(pilt by tuntud kristlik kunstnik Stephen Sawyer)
