laupäev, 2. august 2008

Oti väike treeningupdate

Olles oma puhkusenädala lõpus olen suuteline jälle lühikese sissekande tegema.

27.juuli - 1.august olen üritanud I raskest treeningtsüklist puhata. Ausalt - puhkamine ei ole mul kunagi väga hästi välja tulnud, aga teen edusamme. Pisaevalt närib sees tunne, et peaksin olema kusagil mujal - matil, ringis, laululava treppidel, toomemäe aeglasel surmal, rippuma cable-gripiga kangi küljes, tõmbama linte, ahistama jorgenit, jne - aga olen suutnud saavutada olukorra kus ma mõned hetked isegi treeningute peale ei mõtle. Seda aega olen sisustanud järgnevalt:
  • olen omandanud teatava vilumuse kaardimängus Bismarck (ja seda reaalsete elus mängukaaslastega)
  • võtnud leili
  • röökinud massaažilaual ning üritanud haarata esimest käepärast asja millega Rene Oruman'i karistada
  • teinud väga palju tööd
  • ülesöönud, alasöönud, valesöönud
  • veetnud palju aegade oma mittetrennisõprade hulgas (jah, mul on selliseid ka, kuid ausalt öeldes on nad minu varasemal eluperioodil siiski ühel või teisel moel treeningutega seotud) ning lihtsalt rääkinud
  • lugenud läbi palju erinevaid ajalehti ning jõudnud järeldusele, et sittagi pole muutunud
  • peaaegu läbi lugenud raamatu "From the Ground Up!!!" (Daniel John) ning alustanud raamatutega "Starting Strength" (Mark Rippetoe with Lon Kilgore) ja "Bullerby Lapsed" (Astrid Lindgren)
  • kiikunud - üle võlli ja alt võlli
  • nautinud rannamõnusid ja ujunud
  • pannud vaasi (shakerisse) mulle kingitud lilled
  • kastnud lilli ning pannud vette juurduma uue lille, mille varsti saab potti ümber istutada
  • teinud väga palju head ja halba nalja, naernud pisarateni
  • kuulanud head ja halba muusikat
  • istunud ja mõelnud kuidas halligi pole teha ning tüdimuseni igav on
  • mõelnud järgneva tsükli treeningutest ning võistlusteks (sh Finnish Open) valmistumisest üldisemalt
  • söönud sushit ja makit (ei tea kas oli väga originaali sarnane (või oli kohandatud eurooplastele), kuid maitses vägaväga hästi)
  • parandanud inimeste õigekirja
  • suhteliselt sisukalt osalenud (3,5 inimese vahelises) vaidlus-arutelus "õigekiri - kellele ja milleks" (kuni ajakirja Maatriks ühe nälginud omaniku Andrus Laansalu vihastumiseni (kes arvab, et õigekiri on intuitiivne ning tunnetuslik, kuid lõpuks mõistes, et sel ajal kui meie vaidlesime õigekirjaoskuse vajalikkuse üle rääkis tema õigekirja õpetamise metodoloogiast)
  • tundund kui raske on puhata, kui sul
  • ei ole kindlat kogenud treenerit, kes ütleks "Ott, sa teed õiget asja, mis siis, et tunne on imelik - puhkama peab ning rohkem kui sa oled seda seni harjunud tegema"
  • lülitanud välja väga väga vali muusikalembeliste naabrite elektrikorgid
  • käinud jalutamas
  • andnud ühe poksitrenni
  • külastanud öösiti gurmaanidele kulinaariaimesid pakkuvat innovaatilise lahendusega söögikohta McDrive
  • ladunud sünnipäevaks kingitud wc-paberi wc ühte nurka
  • jäänud 2 minutit hiljaks (mis sai saatuslikuks) AHHAA 4D kino seansile - piletid olid muidugi varem valmis ostetud
  • nautinud wifi ja mobiilse interneti mõnusid
  • Kindlasti oli veel asju.

Enne puhkenädalat oli mul 5 nädalat päris suure koormusega treeningut (23.juuni kuni 26.juuli). Rutiin nägi välja järgnev:

E - hommikul algusega kell 10:30 - 15 min aeroobset soojendusjooksu, ca 20 min ringtreeningut "metabolic arms", 15 minutit aeroobset jahutusjooksu
E - õhtul algusega kell 19:00 - 1,5 tundi rahulikku gi-jitsi + trenni lõpus 2-4 käredamat sparriringi (mõnikord ise treeningut samal ajal andnud)

T - õhtul algusega kell 18:00 - 11-13 raundi (järjest: 3 min töö, 1 min puhkus) poksi
T - õhtul algusega kell 19:00 - andnud 1,5 tundi poksitreeningut (ise tegin kaasa väga rahulikult)

K - hommikul algusega kel 10:30 - 15 min soojendusjooksu, ca 15 min mäkketõuse, 15 min jahutusjooksu
K - õhtu algusega kell 18:00 - 11-13 raundi (järjest: 3 min töö, 1 min puhkus) vabamaadlust
K - õhtul algusega kell 19 - mõnikord andnud conditioning raske raua treeningut

N - õhtul algusega kell 18:00 - 11-13 raundi (järjest: 3 min töö, 1 min puhkus) poksi
N - õhtul algusega kell 19:00 - 1,5 tundi rahulikku subw'd + trenni lõpus 2-4 käredamat sparriringi + 3-5 raundi (järjest: 3 min töö, 1 min puhkus) kreeka-rooma maadlust (mõnikord ise treeningut samal ajal andnud)

R - õhtul algusega kell 18:00 - andnud 1 tund eratreeningut
R - õhtul algusega kell 19:00 - 11-13 raundi (järjest: 3 min tööd, 1 min puhkus) poks mahaviimistega

L - hommikul algusega kell 12:00 - 15 min soojendusjooksu, ca 20 min mäkketõuse, 15 min jahutusjooksu

P - puhkus

Treeningute intensiivsus vastavalt enesetundele ning ligikaudsele plaanile, aga ei olnud ühtegi nö tühja treeningut, kus lihtsalt läksin kohale ja "tegin midagi" - treeningu raskuse määras vastupanu.

Järgnev tsükkel algab täna kerge äratava mäkketõusutreeninguga, pühapeäva puhkan ning sealt edasi läheb umbes samas rütmis, ainult E, K ja L hommikused treeningud muutuvad - 1 neist saab olema mäkketõus/ringtreening/intervalltreening ning teised 2 jõud/plahvatus peamiselt tõukamiste ning rebimiste kujul.

Lisaks töötan täiskohaga, kuid eile andsin lahkumisavalduse kuna alates septembrikuust katsun oma elus natuke muutusi tekitada.

PS: Otsustasime Martiniga, et kunagi laseme endast koos koos pilti teha - kui tema on võitnud blackbelt maailmameistritiitli bjj's ning mina olen saanud mma's arvestatvas suurorganisatsioonis maailmameistri tiitlivöö. jääme ootama pilti.


PPS: Olin juba unustanud kui toredad on intervalltreeningut ja mäkketõuse esmaskordeslet tegevate inimeste kommanteerid. Need on pea sama entusiastlikud kui nende näod enne esimest treeningut, kuid hoopis teistmoodi. Olete näinud tänaval kuidas üks jommis eestlane teisest ülbust või nalja välja peksab "noh.. panin sulle vastu lõugu nüüd [laks].. on ikka veel naljakas või.. [laks].. aga nüüd.. tahad veel ülbitseda või.. [lakslaks].. ei ole enam nii naljakas jah.. [laks.laks].. ei tee enam nalja jah..". Umbes sama asi on internvalltreeningute ja mäkketõusudega - uus inimene teeb alati nalja selle üle kui raske see pidi ikka olema ja kui naljakas see tegelikult on, et ta kohe hakkab oksendamiseni treenima, ise asja tõelist olemust tabamata. Mäkketõus oleks siis nagu too teine jommis eestlane, kes koheselt asub karistustööd tegema. Võtame näiteks vend Jürisalu, kes (tsiteerides teda ennast enne treeningut) võtab osa kohe mäkketõusust, kus pidi isegi olema võimalik treenida kuni anton välja tuleb (hiljem sain teada, et anton on tänapeäva noorte keles seesama mees, kes roobert). Olenemata vend Jürisalu kurvast näost ja surmalähedasest kogemusest oli ainukeseks antoniks selle treeningu lõpuks siiski Harry-Anton Talvik (kes läbis oma tõusud tiba kordi kiiremini kui vend Jürisalu - irooniline, eksju).

PPPS: Vend Jürisalu - iga mees kes otsustab selle teekonna ette võtta on kiitust ja au väärt. Eelnev tekst ei ole mõeldud solvanguna.

PPPPS: Hiljuti tuli ka 1 kommentaar inimeselt, kes tegi I kroda Tabata intervalli järgi kükke-kätekõverdusi-kõhulihaseid - "15 sekundit on väga suhteline mõiste" (15 sekundit oli tema intervalli pikkuseks).

PPPPPS: Au ja kiitus ka sellele pühapäevasportlasele kes otsustas end Tabata intervallidega piitsutada (kuna soovis nautida erilist trennijärgset rahuldustunnet).


My häppipleiss.

3 kommentaari:

Unknown ütles ...

Kle oli siin juunis toronto külastus sul? A. Kas ma ei ole blogis ega foorumis asjast rohkemat kuulnud/tähele pannud või B. Sa ei ole lihtsalt raatsinud klaviatuuriklahve kulutada et kirjeldada nähtut

Vend Jürisalu

Anonüümne ütles ...

Tundub, et anton on tartu vaim.
Tallinnas selliseid künkaid kahjuks ei eksisteeri kus nii palju treeninguks motiveerivaid inimesi võiks leida.

Anonüümne ütles ...

toronto ei ole veel ilmavalgust näinud - täna võtsin end I korda blogimiseks kokku :)