Hommiku võtsin vabaks – uurisin kohalikke vaatamisväärsusi jne.
Õhtul tegin tunnikese kreeka-rooma maadlust. Treener oli Norrakas Nick Johnson, kes mulle trenni lõpus „Terviseks” ütles – keegi teine muidugi ei ampsanud läbi mida ta muheles ning mille peale ma naerma hakkasin. Tundus hea treener ning tore inimene, aga saalis teda eriti ei seeditud kuna oli Randyle ja teistele treeneritele midagi valetanud enda saavutuste kohta (mis hiljem välja tuli). See selleks. Trenn läks väga sujuvalt ning heitetehnikad sujusid. Seal suutsin silma jääda ka teisele maadlustreenerile Dave Mairile kes mulle hilisemates trennides erilist tähelepanu pööras.
Trenni lõppedes sparrisin subw’s tunnikese. Eelmisest päevast võtsin õppust ning giljotiinide ja jalalukkudega end väga enam ahistada ei lasknud. Lisaks suutsin ka juba mõne eelmisel päeval kättesaamatuks jäänud tüübi guardi passida mitmeid kordi (abiks olid ka muidugi kohalike vihjed vastaste nõrkuset kohta). 1 sparr kestis ca 30 minutit tüübiga, kes nägi välja täpselt nagu Hughes’i minikoopia (tuli välja, et ta oli üle 10 aasta juba subw trenni teinud) – jorxist kõvasti lühem, 79kg. Raske oli – kui mina olin põlvili, siis hüppas tema püsti ning olles täpselt mu pea kõrgusel rebis giljotiini oma loomajõuga. Vastu oli talle midagi raske teha (alistusi) kuna kõik jäsemed olid väga lühikesed. Tema oli 1 nendest kes mind I päeval subis mitmeid kordi. Samas kui tema mängu selgeks said, siis polnud ka guardi enam väga raske passida. Ise ta top'i eriti mängida ei osanud.
N (12.6).
Hommikul võtsin osa Pro treeningust kuhu mind pärast kolmapäevast maadlust kutsuti (kõik Pro treeningud ongi ainult kutsetega). Tegime kr-r ja vabamaadlust. Partneriks oli Shawn "big guys don't have to know technique" Geris ning enamus aega juhendas mind kõrvalt lisaks Nickile ka Dave. Kui partneriks on treener, trenni andev instruktor käib ja korrigeerib asju + kõrval on veel 1 treener kes sulle palju tähelepanu pöörab, siis hakkavad asjad väga hõlpsasti sujuma. Paariline oli muidugi bitchin suur tüüp.
Lõpupoole sain maadlussparrida kogu trennirahvaga, selahulgas ka Mark Bocekiga ning veel mitmete vabamaadlejate ja mma-tüüpidega. Markiga oli lahing, mis lõppes viigis – sain ta 2 korda peaaegu maha ning tema mind 1 korra peaaegu. Nood kes olid lihtsalt vabamaadlejda, nendega oli olukord lihtsam – neid ma ise suutsin maha viia miski 1 korra samal ajal kui neilt tuli 3-4 korda vastu. Lisaks oskasid nad oma mahaviimisi liikumise ja survega kaelale ja ülakehale väga hästi ette valmistada. Kurnav.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar