Kuidas Põhja-Läti mehed Põhja-Soomes käisid e. Soome kroonika vol 2.

Tallinlased virisevad pidevalt, et Tartu on nagu Põhja-Läti. Meie alati jällegi vastu, et Tallinn on mingi Lõuna-Soome. Lõuna-Soomes lõunalätlaste vastu on juba küllalt võisteldud, siis saigi otsustatud, et peab päris Põhja-Soomes ära käima. Mõeldud tehtud. Ronisime sadamasse ja Priit tõi meile sinna fotoka, et saaks pildistada ja filmida. Sadamas tegime aega parajaks:) Ikka õiged eestlased enne võistlust! Okeiokei, tegelikult olime viisakad ja võtsime võistluste korraldajale väikese "meene" kaasa:)

Täna on siin veel vaid sissejuhatav pildimaterjal, millega oma reisikogemust illustreerida. Matšidest hiljem:)

Priit siis tõi mulle ja Matule sadamasse kaamera... pildilt võiks arvata, et kohe läks asi lõbusaks ka, väike viin päev enne võistlust käib ju ikka asja juurde eks... NOT! Sai võetud lihtsalt väike meene kaasa peakorraldajale nähtava vaeva eest.

Ott ajab kellegagi laevas mingit mesijuttu...

Sadamas oli meil vastas võistluste peakorraldaja Tuomas Murdoch. Igati superluks värk - autosse ja hopsti 100 km Lahtisse.

Sellises kohas siis ööbisime. Hannu Vappula taeipoksi klubi oli see. Eelmises postis oli väljast ka pilt. Ott kukkus suht kohe ära nagu näete peale kohalejõudmist. Mina ehitasin endale taeipoksilapadest voodi. Falco toodang, muide. Oli päris mugav. Krt need kirjeldused on juba nagu Priidu blogis - "see on minu voodi, siin ma magan". Ootasime Matuga ametlikku kaalu, mis kontrollkaalumiseks õhtul toodi...

Enne võistlust veel üks varahommikune McEtõus koos kogu varustusega! Kell on umbes 7.30.

Müstiline... kuskil rännaku keskel jalutas meile vastu mees, kes vedas oma varanatukest... kelgul... ilmselt igatses ta juba väga-väga talve. Aga noh pole hullu - ega tali taeva jää!

Ühel hetkel sattusime kaardi peal tupikusse - nägime selle messihalli, kus võistlused toimusid seina, ent meid lahutas sellest okastraataed. Kaardi andmetel oleks meid oodanud ca 500 meetrine ring KUI me ei roni üle aia. Milles küsimus?!? Pildil Ott, just püüdnud Matu spordikoti:)

Nagu mingi tagaajamisstseen...

...ja varustus üle... nagu päris:)

Ou pagan kuidas ma EI TAHA seal kõlkuda:D

Ja HOPP!

Vahva oli umbes pooleteise tunni pärast teada saada, et TEGELIKUKT umbes 20 meetrit edasi oleks saanud ka ilma üle okastraataia ronimata.

Kui takistusribad said ületatud, siis loomulikult läksime võimalikult ruttu regamisele, kaalumisele ja medical checki (!) - mõõdeti pulssi ja vererõhku ning katsuti keha läbi, et kas kõik luud-kondid terved - Mõnus väike hommikune massaaž Soome tütarlapse poolt. Milline service! Siin veel väike pilt Tuomasest... see mees tegi super tööd! Kujutage ette - tänu ühe võistleja kaalu mitte pääsemisele ning suuremas kategoorias võistlemisele muutusid matšide järjekorrad (ka päevade lõikes). Tuomas mitu tundi enne esimest matši käis kõik tiimid läbi, VABANDAS ning andis kõigile VÄLJA PRINDITUD uued ajakavad. Ja asi ka käis edaspidi nende ajakavade järgi. Kas just minutipealt, aga viieminutilise täpsusega küll. EESTLASED VÕTKE ÕPPUST! Seni on erinevatel põhjustel kõik Eestis korraldatud MMA'd sisaldavad üritused küll selle poole pealt jube ebamugavad-ebameeldivad olnud.

TÄHELEPANU:

Allpool on kolm kaalumispilti aluspesus noormeestest. Kui see teid häirib, siis kerige RUTTU allapoole, muidu teie kollegid äkki hakkavad teid imelikult vaatama vms... :)

Jorks 69.6 kg - IISI! Tuletan meelde, et 12. september näitas mu kaal 76.0 kg. Ja need kilod said kaotatud üsna elutervel viisil. Ma olen selle eksperimendiga päris rahul. Esimest korda läks kaaluvõtmine 90% nii nagu pidi.

Ott 77.0 kg - tõeline finetuning! Täpselt grammipealt! Ei pidanud palju kaalu võtma, ent natuke ikka.

Matu 69.2 kg - LEBOLT KAALUS! Tuli alla mingi 72 kg pealt.

Aaaahhh! Söök! Peale kaalumist kohe toitu ja vedelikku, et varusid kasvõi natuke taastada. Minu dieedi viimasest jupist tuleb lähiajal juttu - kõik on dokumenteeritud:)

Peale söömist läksime tagasi oma elukohta, magasime natuke, vedasime end uuesti võistluspaika, mina ja Martin tegime sooja ja Ott (kellel oli esimene matš määratud alles järgmise päeva e. pühapäeva hommikuks) hoolitses selle eest, et me saaks liikuma ennast ja et meie ei peaks millegi muu pärast muretsema kui matšideks valmistumine.

Kui te veel ei tea seda või pole sellest aru saanud siis... On mõned päris üksikud hetked enne ringi minemist. Mõned päris erilised hetked. Rasked hetked. Hetked, millesse sisse jalutamine, hetkeks peatumine, (sise)ringi vaatamine, sügavalt sisse ja välja hingamine ning siis välja astumine muudavad. Reaalsemaks. Elusamaks.

Tiim sai uue sõbra. Portugaallase, kellelt tuli Otil järgmisel päeval vastu võtta tema esimene kaotus. Meid innustades ütles ta: "Don't think about the people watching... do not worry if you lose or win... you are not fighting for them... they know nothing... most of them have never been in the ring and never will be..."

...aga Domingosest, matšidest ja järgmisest päevast tuleb rohkem juttu juba järgmises postis koos videomaterjaliga.