4. kuidas ott soomes käis

kes veel ei tea (mis on muidugi ilmselgelt võimatu), siis teema sai alguse selles postituses.

6 päeva gb-gym'is. realitycheck. hea võimalus võrrelda oma taset teiste omasugustega riigis, kus mma'd erineval kujul on harrastatud juba 10 aastat (meil sai nüüd 1 aasta täis=)).

peamiseks treeningpartneriks oli anton kuivanen, (kes võistles ka tallinnas toimunud k1 eventil, võites ühte jaapanlast).

anton on lapsest saati hokit mänginud. ühel ilusal päeval sai tal sellest isu täis. seejärel poksis aastakese ning nüüdseks jõudnud mma juurde, millega tänase seisuga tegelenud 3 aastat.

vastus teie kõigi küsimusele "no kuidas siis oli kah?!": püsti lõi ta minust paremini, clinchis võideldes olime võrdsed, mahaviimistes olin temast üle, ning maas olime võrdsed - sõltus sellest, kes peale jäi. jõudu oli mõlemal kõvasti, ainult minu conditioning kestis natuke kauem. võistluskogemust on tal muidugi rohkem ja see oli ka tema suureks eeliseks. anton on hinnatud soome ajakirja fighter magazine andmetel oma kaalus põhjamaade seitsmendaks. thumbs up.

lisaks leidus seal veel mitmes erinevas kaalus erineva võistluskogemusega mehi 14-15'st amatöörmatšist kuni 3-4 profimatšini. oli mehi kellega tegin mida tahtsin ning oli mehi kes tegid minuga mida tahtsid (näiteks üks endine soome koondise maadleja (kaalub üle 80kg (võistluskaaluks -70kg =)), kes nüüdseks spetsialiseerunud mma'le, omades 4 võitu pro arvestuses). lõppkokkuvõttes suutsin paigutada mma-arengukõverale isikliku nööpnõela sildiga "YOU ARE HERE". positiivse emotsiooni tekitas see, et lähenemine ning treeningud on sisuliselt täpselt samad nagu meie mma treeningud. ma ei hakka kirjeldama, mida treeningutel tegime, sest see läheks ligia spetsiifiliseks. see-eest toon välja mõned killukesed 6-päevasest looma moodi trenni rügamisest, mis sai tehtud pooleldi ikka veel valutava hüppeliigesega :S

• kolmapäeva hommikul õnnestus mul nende poksitreenerit (kes teeb ka mma'd) 2 korda järjest alistada seljast kägistusega nii, et ta tundis end lausa solvatuna. järgmisel päeval rääkis ta antonile kuidas "skinny guy form estonia submissioned me yesterday with rear naked choke. twice. wtf." jah. soomalste jaoks olen ma skinny guy =)
• neljapäeva õhtul võtsin pärast poksitrenni osa subw sparrist. 1 tüüp kes kaalus üle 90kg subis mind seal 3 korda järjest giljotiiniga ning lõpuks ühe flying triangliga. hiljem selgus et ta on bluebeltides mundialsilt 5nda kohaga koju tulnud. tough luck.
  
• reede õhtul mma sparritrennis highkickisin ühte agressiivset tüüpi pähe. mitte liiga kõvasti, aga piisavalt, et kommentator karjuks "he is ROCKED... can he finish him???". natuke kehv tunne oli, aga mis teha.. mma.. juhtub.
• laupäeva hommikul töödeldi sparri käigus päris kõvasti mu pead ja nina. I korda elus tundsin kuidas poks pea huugama paneb. eks ma ikka andsin ka, aga olgem ausad - sain rohkem =)
• see-eest laupäeval II sparritrennis sain kõigile näidata mida tähendab ühte eesti mma'kat peksta. kuna II trenni ajaks olid mõned väga tegijad kadunud, siis ülejäänusid kellega sparrisin (va tuomas, kes on nende peatreener ja jitsi purplebelt) õnnestus mul vähemalt korra subida samal ajal kui mind ei subitud kordagi :P payback is a bitch
  

soomlastega on meil piisavalt head suhted, et vastastikused külaskäigud jätkuksid regulaarselt. kindlasti võtame edaspidi oluliselt suuremal määral osa ka soomes toimuvatest amatööride mma võistlustest, et saada võistluskogemust. ning hiljem... miks mitte ka profivõistlustest... nagu näiteks The Cage ;)

cheers =)