Pühapäev e. Soome kroonika vol. 4

(Homme panen siia meie viimased Soome seiklused ja matšid:) Hetkel puhkan ja lõbutsen - reede õhtu ju. Nimelt voldin kokku enda paberist kiirtoidueinet (volditav purks, friikad jne jne), mille mu sõps Helen (kudos Helen!) mulle Jaapanist (kes muu saaks siukse asja peale tulla kui japsid:D) kingituseks tõi!))

Kes ei usu - kui valmis saab siis pildistan.

Ja siit edasi nüüd siis see päris postitus:

Pühapäeva hommik algas sellega, et sättisime enda asjad kokku ja siis avastasime, et Domingost (keda me olime äratada lubanud, sest eelmisel hommikul jätsid rootslased ta lihtsalt üksinda magama) EI OLE:) Mingil hetkel ta saabus ja siis kirjeldas elavalt, et käis eile õhtul väljas, kohtus mingi tüdrukuga ja läks tema juurde koju. Kui ma selle peale vist suhteliselt üllatunud näo tegin, siis ta ütles, et "midagi ei juhtunud, ma ütlesin talle mingil hetkel, et midagi ei saagi juhtuma (no fucky-fucky:), mul on homme võistlus ja ma pean puhkama ja siis ma magasin ta voodis, puhkasin korralikult välja." VOT SEE ON TÕELINE MMEES!

Kaalumisel oli juba korralik sebimine.

Jälle kaalumine, jälle med-check, jälle väike söök ja uni. Oti matš kuskil enne kella 11.00'i.

Mingil hetkel läks siis käte teipimiseks:

Kes veel ei tea, siis käsi teibitakse selleks, et parem lüüa oleks (käe vigastuse ohtu vähendada... käsi on päris habras asi ja ei ole löömisfunktsiooni täitmiseks arenenud eriti). Siiski tuleb saavutada hea tasakaal selle vahel, et samas käele säiliks hea liikuvus, et oleks võimalik lähivõitluses ja maas ka asju teha.

Kes veel ei tea, siis kogu üritus toimus Soome suure messi Fitness Expo 2007 raames. Nii et seal oli igasuguseid muid asju ka... siin teile siis väike illustratiivne materjal e. "mmapenguins võitluskunstituur soome 2007 continues..." e. "issanda loomaaed on kirju".

Ja siis Oti matš. Poolfinaal kaalus -77 kilogrammi, kus oli väga rahvusvaheline seltskond - Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast, Portugalist. 1. raund:

2. raund:



3. raund:



Ja siis sai FOTOKA AKU TÜHJAKS:S Siin siis veel (rohkem küll nagu minu koomilise erutunud nurgas kokutamise demonstreerimiseks üles riputatud) üks jupp, mille Matu üles suutis võtta enne kui vool lõplikult lõppes:

Ott kaotas kohtuniku otsusega väga võrdse matši (kolmanda raundi lõpus ta veel oli peal ja värki). Ta oli korra (vist teises raundis) tegemas päkalukku, mis nagu välja tuli, et reeglites siiski keelatud oli... (kuigi otseselt seda kirjas ei olnud). Ühe korra sai ta tahtmatu põlvelöögi otse vastu põlve, mille tõttu pidi aja maha võtma. Peale tulemuse väljakuulutamist tuli Domingos meie nurka ja ütles morni näoga mulle et "Your guy should've won..."

Ca pool tundi hiljem andis Domingos mulle oma fight-shortsid öeldes, et need on tema lemmikpüksid ja et ma need Otile edasi annaks. Et need edaspidi talle õnne tooks:)

Eks Ott loodetavasti kirjutab ka ise siia kommentaare oma matšist, ent mis põhiline on, on see, et ta ütles, et teda pole vist ükski võit seni nii kõvasti motiveerinud kui see kaotus nüüd.

Sai jälle "koju" magama mindud ja siis keskendutud mulle, sest mina ainus mees, kellel veel matš ees tolleks hetkeks. Jadajada, teipimine, soojendus jne jne.

Esimene raund:



Oi pagan kuidas mulle meeldib seda esimest raundi vaadata. Jalgade töö löömise seisukohapealt oli BEST EVER (minu kohta loomulikult). Jab töötas. Takedowne tegin. Mõnus. Aga kui peale raundi lõppu nurka läksin siis esimene lause oli "nüüd olen gassed". Ja seda on ka näha siin: jalg on tönts ja plahvatust pole enam. Teine raund:



Ja kolmas raund:



Ja kohtunike otsus:



Oh jah. Poleks elu sees uskunud, et mu maasvõitlusoskused mind alt veavad. Aga tegelikult seesama juhtus ka BoB'il - kui toss väljas on siis oskused regresseeruvad. Anoh repsekt seekord sommile - suutis purplebelt jitsi lihtsalt "kinni panna". Mõtlemisainet arengu edaspidiseks suunamiseks. Ja võimalik, et järgmine kord astun üles juba kaalus -65 kg:)

Edasi jäime siis vaatama muid matše. -65 kg kaal oli väga terves ulatuses ja finaal oli täiesti täis actionit ja väga huvitav - lõppes otsusega, võitis rootslane favoriidist oma viimast amatöörmatši tegeva soomlase vastu. Absoluutkaalu ainus matš oli BRUTAALNE - üks Soome tüüp lõi norraka ikka tõsiselt üles peale seda, kui too oli täiesti ära gassinud pidevast edutust mahaviimisest. -60 kg finaal (mis tegelikult oli võistluse viimane matš) oli väga äge, kus üks soomlastest, kes ka Tallinnas käis, domineeris võitlust kaks raundi nii püsti kui maas ja viimases raundis võitis käelukuga. Sinna vahepeale mahtus -77 kg (ehk siis Oti kaalu) finaal kus Domingos läks vastamisi ühe rootsi jõujuurikaga, kes eelmisel päeval väga veenvalt meie ööbimiskohas oli bokserite väel peegli ees umbes pool tundi varjupoksi teinud.

-77 kg finaal 1. raund: Domingos "Cookie" Mestre vs. swedish dude:)

-77 kg finaal 2. raund



-77 kg finaal 3. raund

Nagu näete, siis konkurents oli tõesti üllatavalt tugev ja matšid huvitavad ja tasavägised. Peale viimast matši siis kohe hüvastijätud ja tänusõnad korraldajatega, autosse ning sadamasse. Super hästi koheldi meid ikka! Ja laevas siis RILÄKS:

(Krt mõne nurga alt on mina nüüdseks juba päris kõver ("TÄNUD" kõigile, kes minuga poksisid 2006. aasta kevadel!)... a noh mis teha... pole vist mõtet seda lasta korda tehe enne kui ma jätan pooleli spordi, mida armastan. Ja seda vist niipea ei juhtu.

Suured aitähhid, kallid ja musid kõigile, kes hoidsid meile pöidlaid ja/või varbaid või lihtsalt mõtlesid meie peale, helistasid, saatsid sõnumeid, lugesid blogi, aitasid nõu ja/või jõuga.

(Attention: cliche warning, ent sellegipoolest:)
Ilma teieta ei oleks see kõik võimalikuks saanud!