Eile toimusid Eesti Üliõpilaste Meistrivõistlused sellisel kummalisel spordialal nagu JUDO. Noh teate küll, kaks pidžaamades tüüpi sammuvad matile, kummardavad ja siis hakkavad üksteist sikutama ja loopima. Suhteliselt sarnane dzudzitsule, kus kaks pidžaamades tüüpi sammuvad matile, löövad patsu, istuvad maha ja hakkavad üksteist riietest sikutama ja käsi ja jalgu väänama.
Igatahes... meie trenni dzudzitsukunn MMARTIN AEDMA võttis võistlustest osa ja pani oma kaalu (-81 kg) kinni! All good!
Kaalus oli kolm võistlejat - kaks ülikogenud judo musta vööd ning Martin - valge vöö judos. Eelmisel aastal oli see kaal täpselt samasugune ja Martin sai kaks kaotust puhta heitega (ippon) ja seega pronksmedali:)
Sel aastal esimeses matšis oli Martinil paar head lendava käeluku üritust ja peaaegu üks kinnihoidmine peale guardpassi, ent tüüp rabeles käpuli. Siis mingil hetkel Martinit heideti, matikohtunik tõstis juba käe ja andis puhta heite skoori (ippon!), ent nurgakohtunikud peksid sellele otsusele känseli majja ning otsustasid, et see heide oli väärt vaid wazari hinnet.
(judovõhikutele: ippon on puhas heide, mille puhul heidetakse suuremas osas seljale ning heitel peab olema kiirus ja jõud, wazari puhul üldiselt on nendest kolmest kriteeriumist täidetud vaid kaks)
Olin kohtunikega nõus, sest Martin tõesti kukkus puhtalt külili ja jäi ka sinna, mitte selili.
Rohkem selles matšis ei toimunud eriti midagi ja Martin kaotas siis normaalaja lõpus wazariga. Olime rõõmsad, sest võrreldes eelmise aastaga oli see juba edasiminek - ei tulnud kõik kaotused puhtalt:)
Teises matšis kohe alguses (no tõesti mingi 5 sekundit peale algust vms) KÕMM out-of-the-blue vastane heidab Martinit ja TUNDUB et ouh, see käis küll kähku ja asi on läbi. Aga ei, skooriks jälle wazari ja matš jätkus. Toimus seal siis veel suht tasavägine tammumine siia sinna, muuhulgas mõned Martini alistusüritused (mille peale rahvas karjub ta vastasele: "Ära temaga maas maadle! Ära mine maha! Tõuse püsti!") ja ühel hetkel lupsti lukustab Martin triangli e. kolmnurkkägistuse e. judopäraselt sankakku-jime ja vastane on sunnitud patsutama. Puhas võit.
Aga mille eest siis kuldmedal? No vott - vahepeal olid omavahel madistanud mõlemad MArtini vastased ning peale ERITI tasavägist heitlust oli lisaaja viimasel minutil (e. siis peale üheksat minutit maadlust) Martini poolt hiljem alistatud mees teinud Martinit wazariga võitnud mehele üliilusa ja puhta heite hinnet vääriva jala alt ära niitmise. Seega surnud ring ja arvestati punkte ja kuna Martin oli ainus, kellel üks kaotus oli väiksema skooriga kui ippon siis TADAA: kuldmedal (mida asetab kaela EASLi e. Eesti Akadeemilise Spordiliidu president).
(fotokvaliteet on saast sellepärast, et polnud paremat aparaati kui mu näss, ent armas Nokia.)
Judokatele, kes seda blogi võibolla loevad: võtke asja huumoriga:) Diskussioon "Judo vs. BJJ" on suht puudega/mõttetu üritus. Tegemist on sõsarkunstidega, kuid samas erinevate reeglitega aladega, mis mõlemad on väga lahedad ning mõlema harrastajatel on "teisest poolest" palju õppida. Mulle näiteks väga meeldib judo ja ma teeks seda rohkem kui mul MMMAAA'st rohkem aega üle jääks. Kui jääb, siis ikka käin maadlemas:) Samuti on judokaid ka aegajalt meie trenni kogemusi vahetama tilkunud ning ma loodan, et tuleb edaspidi ka. Igatahes - olete alati oodatud ning kindlasti loodame ühel päeval ka Eestis judokaid ka BJJ võistlustel näha (mida mujal maailmas juba sagedasti juhtub).
1 kommentaar:
see vana kes medalit kaela riputab, ei ole mitte TÜASKi president, vaid EASLi oma ;)
Parimat!
René
Postita kommentaar