MMAAILM, SIIT ME TULEME!

72 h võistlusteni. Ja see tähendab ainult üht. Võimalik kallid sõbrad, et järgmine uus postitus ilmub siia alles PÜHAPÄEVAL (seega teile praegu siin ekstra-pikk treat, millega neli päeva tafnessi treenida).
Sest homme enne koitu pakib me tiim enda seitse asja (incl. Horse Power) ja siirdub suure linna betoondžunglisse aklimatiseeruma. Selleks, et võistlusteks igati tipp-topp olla peame kohanema ilmastikutingimustega ja ajavahega. Hoiduma peab võõrapärastest toitudest (oma valk ja Ibumax kaasa!) ning kohalikust veest. Ning loomulikult kohalikest naistest! Kujutage ette seda CHI kogust, mis praeguseks meie tiimis konsentreerunud on. Ja mõelge nüüd mis võiks juhtuda, kui mõni meie vastastest tuleks selle peale, et saata mõni pealinna naistest (ja oi, mis lugusid ma neist olen kuulnud) meie tiimi segama! Õnneks oleme tarvitusele võtnud ettevaatusabinõud. Ott on 24 h oma neiu valvsa pilgu all (ja tema pilk on valvas, uskuge mind. Samuti on ta meie trenne tihti vaadates üht-teist õppinud, nii et häda neile, kes Otile liialt ligineks...). Õunts saab paigutatud kuni võistluspäevani ühte vanasse salajasse vene sõjaväe punkrisse Tallinnas või seal lähistel (haha, salajane) ja ainult minul on selle punkri võti. Ja mina ise? Noh, kuna mina näen meist kolmest kõige vähem mma-faiteri moodi välja (tsiteerides üht enda külalisõppejõust professorit, kui talle öeldi, et ma sellise alaga tegelevat: "Oh... he... but he looks pretty harmless...") ...siis mina hulgun maskeerituna Tallinna tänavatel Lasnamäest Mustamäeni... Nõmmelt Kopli liinideni. Nagu vari inimeste vahel... Kui jalutad rahulikult mööda Tallinna tänavaid ja ühtäkki tunned seletamatuid külmavärinaid mööda oma selgroogu alla jooksmas, siis vaata ringi ja tea - keegi neist olin mina...

Viimased Trennid koduses Tartus on tehtud. Nagu kõrvalolevalt pildilt näete on need actionit täis. Siin annan viimast lihvi Oti tsui-tsitsu oskustele. Mäletate ühes eelmises postis rääkisin maadleja taktikast? Siin Ott määsterib selle vastandtaktikat. Nagu tõeline tsui-tsitsu võitleja on ta klammerdunud oma treeningpartneri külge. Hellalt nagu väike pärdik ripub oma ema kõhu küljes. Selles asendis ei saa vastane eriti midagi teha ning kui midagi ei toimu, siis jääb ta magama. Ent just seda Ott ootabki - niipea, kui vastane on suikunud, mässib ta oma särgi või püksisääre nagu Anakonda vastase kaela ümber ja sooritab kägistusvõtte! Haha!


Siin pildil on ühendatud Oti taltsutamine ja Õuntsi treening. Eks sellest ole ka varem räägitud, et Ott on selline raskesti kontrollitav. Siin ta läks jälle pisut peruks kätte, ent Õunts, kelle treening on kogu aeg käinud selle arvestusega, et eks need lätlased ühed taltsutamata perud loomad ole, hüppas talle kohe selga ja haaras ohjad enda kätte. Ma arvan, et sellist stseeni saame laupäeval ka Õuntsi matšis näha. Ta veel kodustab selle lätlase! Siis hakkame teda Tartus raha eest näitama ja laskma lastel Lõunakeskuses tema seljas sõita ja on tiimi finantsmured ka murtud!

Siinkohal on ka paslik lisada ka viimased treeningvidjod mille staariks on taaskord Ott.

Esimene vidjo on füüsilise tafnesstreeningu eelviimase osa lõpufaas. Viimane faas (mis saab tehtud siis homme) on see, et kõiki samu asju mida te ka varem olete näinud, tehakse ilma kiivrita. Selle tulemusena on Ott osavalt ja täielikult võimeline pea ja kõhuga blokeerima kõiki lööke, mida ta vastane kasutada võib.

Teine vidjo on üks võimalikest spetsiifilistest rünnakuplaanidest ja väga võimalik, et matš lähebki täpselt niiviisi (kui me just ei otsusta ühes varasemas postis nähtud jalalöökide või hoopis salakavala peal-(või all)-magama-jäämise taktika kasuks).

Küsite miks see video on nii tume? Aga sellepärast, et see on filmitud eile öösel. Ega aega pole ju raisata kui võistlus nii lähedal. Magatud on küll juba. Aga et miks siis tulesid põlema ei pane? No see on kohanemise värk - kui ootamatult peaks matši ajal Saku Suurhallis elekter ära minema ega siis tõeline mmaakas lase end sellest heidutada! Meie oleme valmis kõigeks!

MMAAILM, SIIT ME TULEME!