Jeejee! Kell on 10.40 ja viie minuti pärat tulevad Ott ja Õunts mulle järgi ja me lähme koos jõusaali! Loomulikult jään ma ca viis minutit hiljaks sellega, et uksest väljuda, aga pole hullu. Las ootavad natuke - see käib Oti kannatustreeningu juurde (ta suudab juba kuulata Sexybacki! - progress!) Pärast kirjutan siis tulemustest. Kahjuks tundub, et poks on meil tekitanud tõsise psühholoogilise tõrke - keegi ei taha Lembituga poksida enam lihtsalt. See on väga halb, sest paneb põntsu minu psühholoogiõpingutele - nimelt testin Oti ja Õuntsi intelligentsust enne ja peale igat tehnikatrenni, millest väga olulise osa moodustasid poksitrennid Lembituga.
Siiski - kui me kolmekesi teeme, siis kuna Oti vastane on lööja, siis harjutame teda löödud olemisega - Õunts täiega virutab talle jala (lowkick pähe) või käega vastu pead ning siis peab Ott prääksuga kükke tegema, et näidata, kas koordinatsioon ja võitlusvõime on säilinud. Õuntsi vastane on maadleja, seega pärast seda Ott heidab Õuntsi üle rinna ja otse pea peale (sest see on reeglites lubatud ju!). Pärast seda teeb Õunts pingviine (prääksuga kükid olid tema jaoks juba algusest peale liiga rasked). Mina jälgin.
Seni on taastumisvõime/taluvusvõime märgatavalt paranenud!
Aga testidega on jama... Kui alguses ei olnud kummalgi probleemi 12-16 aastaste Raveni maatriksite lõpunilahendamisega, siis viimane kord jõudis Ott sellega ainult poole peale ja Õunts sõi testi ära:S
Pean midagi uut välja mõtlema.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
õuntsil on lihtsalt kõht tühi. andke mehele süüa!
Just, oli ju jutt, et tegelete ka tõsiselt toitumisteemaga ... mida ma seni blogis eriti küll märganud ei ole (peale tõdemise, et "süüa on vaja, lehm ka sööb") :P
Postita kommentaar