JÕU (LU) SAAL

(Kirjutab Jorks)

Hei hoo! Jõuluaeg on löönud treenimisse ja blogimisse paraja augu. Tiim on jaotunud kolme erineva linna vahel - oh häda ning õnnetust.

Siiski, see-eest meie mapadalapalgalised võitlejad (raske on ju raha teenida kui kogu aeg trennis mööda läheb) said kõik oma vanematekodudesse sööma. Jälle sammuke absoluutkaalule lähemale.

Õnneks mina nagu mees kunagi sain 24. hommikul ikka korra jõusaali ka sisse. Korralik soojendus, pingviinid 3x20 (seekord ilma liikumiseta, sest jube väike saal oli) ja siis ikka rinnalt surumist. Vasak pool sai rohkem koormust sellepärast, et kang oli kõver ja kiskus kogu aeg kiiva sinnapoole.

MMA tähendab mixed martial arts eks. Rõhk sõnal MIXED. See tähendab, et justnagu spordisaali deejotid segame me kokku igasuguseid asju.

Jõusaal on tähtis - kuidas sa hoiad kinni vastast, kes sind lihtsalt rinna pealt üles surub eks?

Toitumine on tähtis - kui ei toitu, siis absoluutkaalu ei saa. Vaja on süüa valku (sheik enne trenni, trenni ajal ja peale trenni), sest valgust tehakse lihaseid. Vaadake lehmi - lehmad koosnevad peaaegu 100% ulatuses veiselihast - puhas valk ju! Ja puhas lihas!

Spordipsühholoogias soovitati teinekord end loomaks kujutleda. Ma pole veel päris otsustanud, kas minu jaoks saab see olema pingviin, (sest ma olen sama lahe nagu pinviin), lehm (sest ma tahan olla lihastes nagu lehm) või kana (inimesed ütlevad, et mul on kana mälu). Et siis psühholoogia on ka tähtis ja seda on meil palju! Kõige olulisem on hetkel Oti psühholoogiline ettevalmistus - nimelt on tal probleeme kärsitusega ja seega pühadeajal ta peab istuma vaikselt paigal poolteist tundi korraga ja kuulama repeat'i peal olevat laulu Justin Timberlake - Sexyback (siin väike eriversioon sellest: http://www.weebls-stuff.com/wab/pastry/) . Õuntsi psühholoogiline ettevalmistus on see, et ta ei joo enam ja ei vaata naisi ja mina... well las see jääb esialgu saladuseks.

Ja siis on tähtis tehnikaspetsiffi... spetsiiff... võitlustehnika on tähtis. Sellepärast ma astusingi eile läbi enda vanast Aikido trennist. Sain isegi sparrida natuke. Randmelukud kurat on mu nõrk koht veel... Terve tiimiga käisime ühe korra poksimas ka juba. Kõik olid väga abivalmid, eriti üks noor profipoksija, nimetagem teda siinkohal Lembituks (temast räägime teinekord veel). kes ülimalt abivalmilt tegi jõulueelselt teatavad ümberkorraldused minu näolapis.

Wing Tsunis on meil käpp sees renegaat Priidu näol, kes pesitseb Tallinnas, ent käib abiks.

Ott oskab shotokan karate-do'd, ta oli koguni Eesti Meister või midagi sellist. Mina siis vana Aikidomees... Õuntsi minevik... njah... taei poksi ainult... aga see-eest on tal muidu väga kirju ja hull minevik.

Viskame selle kõik ühte suurde sulatustiiglisse ja saamegi MIXED martial arts. Meie vastased vaadaku ette! Me oleme kuulnud, et nad olevat kõik ühe-stiili-mehed. Ühe-triki-ponid. Vanale-koerale-uusi-trikke-ei-õpeta. Vana-hobune-tahab-ka-kaeru. Kes-vana-asja-meelde-tuletab-sel-silm-peast-välja (indeed). Silm-silma-hammas-hamba-vastu. Oma-silm-on-kuningas. Word!

P.S. Sellest nädalast hakkab tulema ka vidjosid ja pilte!