Silmailu ja raske trenn. Sweet!

Tänane sissekanne on valdavas enamuses visuaalse iseloomuga eye-candy. Me kutsume teid endaga kaasa imelisele rännakule läbi meie trennimaailma.

Siin pildil näete, kuidas me jõudu treenime. Surub Ott, vasakul julgestab Jorks, paremal õunts. Kindlasti tekivad seoses pildiga mõned küsimused proovin neid ennetada:

Q: Miks Oti kõht nii valge on?
A: See on sellepärast, et raske pingutuse korral läheb kogu veri õlgadesse, kätesse ja jalgadesse.

Q: Kui Oti rinnaltsurumismaksimum on üle 40 kilo, siis miks tal tühja kangi juures kaks julgestajat on?
A: Aha. Sa oled väga tähelepanelik. Asi on nimelt selles, et selles anderkraund-haardkoor võimlas, kus me treenime on spets 40 kilogrammine kang. Nii, et Ott teeb kordust juba raskusega, mis on ta maksimumile väga lähedal ja seepärast on julgestus väga oluline.

Q: Ma olen 14 aastane poiss, tahan ka saada tugevaks ja ilusaks nagu teie, mida ma tegema pean?
A: Ei saa. Me oleme proffess... prof... pro... Pro-sportlased noh. Veidike abi võid saada Loogiliste Poiste laulust "Jõu Saal".

Selle pildi peal on näha üks võimalikest treeningu tagajärgedest. Nimelt Õunts kaotas hetkeks pea. Üritasin teda lohutada ja patsutasin õlale, ent too hetk oli päris hirmus ikka. Õnneks võib Õuntsi positiivsuse peale kindel olla ja ta sai selle üsna ruttu tagasi. Neid väikseid vigastusi ja juhtumisi tuleb ikka päris palju ette. Täna näiteks peale jooksutrenni tuli minul süsivesikujook ninast välja. See oli üheaegselt naljakas ja kurb. Naersime Õuntsiga, aga mul olid pisarad ka silmas. Lisaks sellele täna kahe trenni vahepeal kodus olles (mõtlesin et peaks ikka sööma) põrkasin ma vastu ust. Samuti olen mitu korda koju minnes oma trepikojast mööda jalutanud - see pidev kerge peapõrutuse seisund hakkab vist ka minu puhul mõju avaldama hiilivalt. Aga ei saa treeningkoormust vähendada - matš on varsti.

Saime ka järjekordse fännikommentaari:

toiz said...
et kus teil see trenn toimub - mitte jõusaal, vaid peksa saamine?
ma tuleks vaataks, äkki on äge
December 28, 2006 7:13 PM

Kallis toiz. Tule vaata. Kindlasti on äge. AGA... enne sa pead tõestama meile paari asja: nimelt, et sa ei ole lätlaste spioon, kes meile siia saadetud - võta kaasa passi ja sünnitunnistuse koopiad. Ning teiseks, et sa ei tule lihtsalt trenni meheilu vaatama, et pärast kuskil kergemini oma CHI'd vabastada. Ega me sellise asja jaoks trenni ei tee! Selle tõestamiseks võta kaasa oma (naissoost(!)) teinepool ja siis kohapeal vaatame, kuidas asi on.


Mäletate rääkisime sellest, kuidas me individuaalselt treenime vastavalt enda vastastele? Siin on üks pilt sellest, kuidas me valmistame Õuntsi võitlema maadleja vastu. Ott oli ka lahkesti nõus Õuntsi pea ees mati sisse rammima ning samas Õunts säilitas oma positiivsuse. Peale seda drilli ta kaotaski hetkeks pea (vt. pilt ülal) aga ei midagi, mida treeneripoolne patsutus ja psühholoogiline nõustamine ei suudaks ravida...



Aga siin - Õunts comes back with a vengeance
nagu öeldakse. Täpsematlt öeldes low-kickiga pähe. Aeg treenida Otti tema vastase - pikkade käte ja jalgade noore taei poksija vastu.

Ja nii see trenn lõppeski (vt. foto allpool). Seekord triumfeeris Õunts. Aga ma olen kindel, et ka Ott on järgmine kord tagasi uue energiaga. See öeldud, me korraldasime uue hääletuse selle üle kas Ott võib seksida või mitte. Seekord jagunesid hääled taas 2-1 (Õ: võib; J: võib; O: ei või). Nimelt me Õuntsiga leidsime, et Oti CHI-buildup on nii võimas, et äkilise kontrollimatu vallandumise korral võib see meile kõigile saatuslikuks saada. Peale trenni tõstsimegi Oti sealt mati pealt autosse ning sõidutasime tema koju, kus tema elukaaslane ta kindlasti uuele elule äratas. Eks ole näha, mis hommehommikuses trennis saab.