Siin üldine sissejuhatav jutuke.
Söö igal toitumiskorral juurvilju / aedvilju / köögivilju.
Söö taimseid toite (juurviljad, aedviljad, köögiviljad) kas siis sheikidena, mahlaks pressituna (n: porgand), lisatuna omletile jne. Taimsed toidud sisaldavad palju mikrotoitaineid (micronutrients – vitamiinid ja mineraalid) ja fütokemikaale (phytochemicals). Lisaks on taimsed toidud aluselised, mis aitavad neutraliseerida proteiini ja ka näiteks teraviljast tehtud toitude poolt kehas tekitatud happelisi jääke. Aluseliste toitude vähesuse korral toimuks neutraliseerimine musklite lõhkumisel saadud glutamiini (lihasmass väheneb, jõud väheneb, kehalisest koormusest taastumine halb) ning luudest saadud kaltsiumi (teeb luud nõrgaks) abil.
Kui oled õnnelikult alustanud vedeliku tarbimisega ning seda suutnud paar päeva edukalt vastavalt kirjeldustele teha, siis asu järgmise lihtsa kuid suure sammu kallale. (Kui ei suutnud, siis mine tagasi algusess ning mõtle kui väga sa tahad oma toitumist korda saada ;)). IGA KORD, kui sa midagi sööd / näksid, tarbi ka juurvilju / aedvilju / köögivilju. Selgitan selle punkti kindluse mõttes ka lahti – juhuks kui kellelgi jäi midagi arusaamatuks:
o IGA KORD st alati, ei möödu ühtegi korda ilma, vsegda, always, …
o kui sa midagi sööd / näksid st kõik korad kui sa midagi oma suhu paned (va arvatud vedelikud, mis olid nimetatud tekstis “TOITUMINE NR 1”) tuleb sinna juurde ka juurvili / aedvili / köögivili st
o kui sa istud kodus ning sööd meeldiva lõuna – näiteks kana, makaronid, juust, leib, …, siis tuleb sinna juurde ka juurvili / aedvili / köögivili,
o kui sa ostad poest tahvli šokolaadi ning võtad sealt ühe amspu, siis tuleb sinna juurde ka juurvili / aedvili / köögivili
o kui sa tuled purjus peaga peolt ning tahad süüa krõpsu ja hamburgeri, siis tuleb sinna juurde ka juurvili / aedvili / köögivili (aga seda ei saa ju juhtuda, sest tekstis “TOITUMINE NR 1” leppisime kokku, et alkoholi paneme mõneks ajaks kõrvale)
o tarbi st manusta, söö, joo, näri ja neela
o eelistatud järjekord: värske -> aurutatud -> keedetud / talveks sisse tehtud (n: marineeritud) -> praetud. Sa ei pea alati sööma värsket juurvilja / aedvilja / köögivilja, kuid eelistusjärjekord peaks olema selline, et kui on kitsas käes ning valida kas keedetud või praetud ning valikuvõimalus tõesti on, siis läheb keedetud
o joo st võid tarbida juurviljast / aedviljast / köögivilajst tehtud töötlemata mahla / mehu
o ka st lisaks muule tarbitavale. Võid ju mõnikord toidukorrana ka lihtsalt juurvilju / aedvilju / köögivilju tarbida, kuid arvestades, et oled toitumiskunsti uus harrastaja (kes enne tänast ei teinud vahet porgandil ja kapsal muud moodi, kui et porgand pannakse lumememmele ninaks ning kapsas… on kapsas) ei ole sul tõenäoliselt tahtmist teha taolisi lisatoidukordi.
o juurvilju / aedvilju / köögivilju – järgnevas nimistus toodud mõned näited
o kaalikas
o kõikvõimalikud erinevad kapsad
o peet
o tomat
o paprika
o kõrvits
o kurk
o sibul
o küüslauk
o porgand
o hernes
o uba
o idud (aedviljadest)
o spinat
o spargel
o brokoli
o salat
o redis
NB: KARTUL EI OLE JUURVILI – KARTUL EI SOBI SIIA NIMEKIRJA (mitte nende kriteeriumite järgi) - et asi oleks selge – kui oled söönud seafileed ning juurde joonud pool liitrit vett, siis poole taldriku kartulite söömine ei kvalifitseeru puntki “IGA KORD, kui sa midagi sööd / näksid, tarbi ka juurvilju / aedvilju / köögivilju” alla. Kui sa need kartulid endale sisse kallad, siis tuleb juurvili / aedvili / köögivili veel lisaks tarbida.
Lepime kokku sellise asja, et iga kord kui te midagi sööte / näksite, peab sellest toitumiskorra söögikogusest ¼ - ½ moodustama juurviljad / aedviljad / köögiviljad.
Tsiteerides ennast “Ärge küsige, miks on vaja piisavalt juurvilju / aedvilju / köögivilju tarbida vaid kasutage loogikat, kooli bioloogiatundides õpitut ning kui see ka ei aita, siis http://www.justfuckinggoogleit.com/”.
Mis kasu saate valimatult seda punkti järgides?
- Tekib harjumus tarbida pidevalt juurvilju / aedvilju / köögivilju.
- Kui iga kord peate selle ükstaspuha millele kõrvale sööma teete algust oma toidukordade mehaanilise kontrollimisega – kui tahate manustada tahvli šokolaadi, aga kõhtu pele selle enam porgand ei mahu, siis jääb tahvel sokolaadi ära. Kui on tahtmine sisse vintsutada taldrikutäis rasvast sealiha ning teine taldrikutäis kartulit, siis tuleb kolmas taldrikutäis ka juurvilju / aedvilju / köögivilju juurde tarbida – kui ei mahu, tuleb jällegi koguseid alla tõmmata.
- Planeerimise algõpetus – kui porgandit ei ole, siis ei saa seda süüa. Kui porgandit ei saa süüa, siis ei saa ka muud süüa. Järelikult peavad teie juurvilja / aedvilja / köögivilja varud alati kontrolli all olema ning öökappi sahtlisse šokolaaditahvli juurde tuleb peita ka 2 porgandit.
- Kuna juurviljade tarbimine võib alguses päris kergesti ära tüüdata (kui pole varasemat järjepidevat kogemust ning harjumust), siis selle punkti täidmiseks tuleb hakata teil otsima erinevaid võimalusi, kuidas kõiki neid juurvilju / aedvilju / köögivilju töödelda ning tarbida. Loodetavasti hakkade rohkem surfama ka poelettide vahel ning vanaema keldris lootuses leida ometigi midagi uut ja põnevat, millega teil veel kokkupuudet ei ole olnud.
Igaks juhuks lisan, et antud toitumisteema on üles ehitatud väga kavalalt juhtimaks teid paremate harjumuste ning õigete jälgedeni. Ärge võtke välja siit killukesi a la “Ott käskis tevisliku toitumise eesmärgil elu lõpuni juua 10 liitrit vett päevas ning toituda kuivatatud hernestest”. Tegemist on suunava tekstiga, mis lisaks paremate harjumuste kirjeldamisele annab teile ka meetodeid kuidas neid lihtsamalt saavutada – seega pedagoogilistel eesmärkidel on paljud soovitused siin tekstis ajutised vaheetapid. Kindlasti ei soovita ma siin asju, mis on teie tervisele kahjulikud, aga teatud olukordades on parem läheneda asjale samm-sammult ning teatud asju võimendades jne. Näitena lugege punkti “Mis kasu saate valimatult seda punkti järgides?” – sellest saate aru, et tegemist on vaheetagina – täpselt selliselt ei ole vaja toituda elu lõpuni, aga praegusel hetkel on kasulik seda niimoodi teha just nimetatud põhjustel.
PS: Aruteluks ning küsimusteks / vastusteks avatud paranoid foorumis teema.
18 kommentaari:
Tere Ott.
Puuvilju soovitad üldse süüa?
Või on nad pigem happelised?
Kurk on topeltköögivili...
Tarmo: kindlasti soovitan, aga selle kriteerimui alla nad hetkel ei käi.
Anonüümne: tänud - võtan maha.
nutrients vs nutreance
kuhu järjekorras ahjusküpsetatud läheb?
ja hamburgeri vahel on enamasti kapsaleht või salat juba olemas :)
ahjusküpsetatud läheb olenevalt valmistamismeetodist keetmise ette või keetmise ning talveks sisse tegemise vahele.
kui hamburgeri vahel on hunnik salatit, siis see kvalifitseerub. kui hamburgeri vahel on kapsaleht, siis miinimum 1/4 kogusest see välja ei anna ;)
nagu ma ütlesin - õppeeesmärgid. küll millalgi asume selle hamburgeri kallale ka (nii otseses kui kaudses mõttes =)) aga praegu piisab kui iga asja juurde käib juurvili / aedvili / köögivili (koguses 1/4-1/2 koguportsjonist).
Väike prandus - ahjusküpsetami läheb tõesti sinna kuhu ma selle ütlesin minevat, aga sellisel juhul rõhk ahjusKÜPSETAMISEL. ahjusPRAADIMINE läheb tavalise praadimise juurde ( /ette).
Nutrients.
Ahjus küpsetamine ilma täiendava rasvata peaks olema aurutamisest vist imevähe halvem?
Ahjus küpsetamine ilma täiendava rasvata peaks olema aurutamisest vist imevähe halvem?
sellisel kujul jah.
ott, korduva "nutrients" mainimisega tahetakse öelda, et sul on tekstis see ingliskeelne sõna rämedalt valesti kirjutatud :)
Aga miks aurutamine ahjusküpsetamisest imevähe parem on?
to viimane anonüümne: tänud =) ei pööranud sellele tähelepanu enne. nüüd parandatud.
kas see küsimus on pigem, et miks imevähe või miks parem on? imevähe on suhteline mõiste - sõltub väga palju kuidas ning mida teha. aurutamine vs ahjus küpsetamine -> mida kõrgem on temperatuur ning pikem protsess, seda rohkem kaotatakse toitaineid (vitamiine, mineraalid jne). ahjus küpsetamine on üldiselt kõrgemal temperatuuril. ja siin tulebki sisse see koht, et oleneb sellest millisel temperatuuril ,kas lisad rasva ning kas teed küpsetuskotis.
Kas konserveeritud mais sobib ka kuskile siia
Või üldse Oti &või Jorxi menüüsse?
toitaineliste omaduste järgi vaadates (valk:süsivesik:rasv) sarnaneb mais rohkem kartulile kui porgandile. päris kõvasti rohkem. seega köögiviljade tarbimise alla sellisel kujul ei lähe.
ise konserveeritud maisi eriti ei söö - lihtsalt ei maitse väga.
Kas puuviljade kohta tuleb eraldi juttu ?
tuleb juttu
Aga kuidas on seentega? Kas seen on aedvili või ei ole ta seda mitte? Kas pistes nahka 250g shampinjone, tuleb juurde sama palju paprikat ja sibulat teha?
jah - seen ei ole köögivili, kiudaineid seal küll leidub, aga ülejäänud kraami jääb puudu.
Tehniliselt võttes ei ole seenes isegi mitte kiudaineid.
Seent ei pea arvestama toiduna. Seega jah - ohtralt paprikat ja aedivlju juurde ja kõik muu, mis nende seentega koos käib...
Ilgelt lahe, see tõesti tekitabki harjumuse!
vaatasin filmi, närisin ära 2 küpsist suure kruusi keefiriga ja seejärel terve hunniku toorest kapsast, sest mul tekkis veider arusaamatu kapsaisu juba poole küpsise peal.
vau.
Postita kommentaar