pühapäev, 4. veebruar 2007

Vahepeale NORMMAALSUST.

Nonii... nüüd vahelduseks on käes aeg anda natuke sügavamat sissevaadet meie treeningusse. Esiteks avaldame teile muljet sellega, et viie nädala jooksul (35 päeva) tegime me kokku umbes 40 treeniningut. Jah. NELIKÜMMEND. Hullumeelne? Jah. Meie? Jah. Pagana lõbus? Jah.

Oli paremaid ja halvemaid päevi. Mida keegi teist ilmselt eriti ei tea on see, et absoluutselt viimases tõsises trennis KUUS päeva enne võistlust väänas Ott niimoodi põlve välja, et kaks päeva olime teadmatuses, kas ta üldse saab võistelda. Täiesti õnnetu juhus, trenni lõpp, kus kõik olid juba väsinud. Video sellest on siin. Üldse tuleb järgmistel päevadel välja neid videosid, mida me ei raatsinud enne võistlust postitada, sest need osad treeningust ei olnud nii värvikad, kui need klipid, mis siit juba läbi jooksnud, ent kuna nüüd on treeningutes pisut kergem periood, siis peame lõbustama oma lugejaid millega vähegi saame. Enjoy. Uut võistlust ei pea ka kaua ootama:)

Järgmise korrani... Tšau!

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

see läks jah nii osavalt. ebameeldiv raks käis läbi ning kuna mul on varasemast maadlusajast olnud põlvekaplsi rebend vasakul jalal, siis valu tundus identne ning ahastus tahtis maha murda. seekrod oli arvatavasti tegemist ainult sidemete või kapsli venitusega. lisaks said hetie ajal vigastada ka hüppeliiges ja puus, sest kõigil oli keere sees vahetult enne õnnetuse hetke. seega põlv kohe ja hüppeliiges järgmisel päeval tegid ikka korralikku valu. puusal oli väga pisike venitus ning matši ajaks enam tunda ei andnud. kõik need 5 järgnevat päeva oli pidevalt jääkott ning liigesegeel peal, öösiti viinakompress - üks maha teine peale. ja imekombel kandis matši ajal jalg ilusti ära. siiski rotatsiooni hüppeliigesele ning rotatsiooni ja survet külgsuunas põlvele ikka ei kannatanud. lõppkokkuvõttes - lucky me. 2 päeva pärast matši langes põlv sellisesse konditsiooni tagasi nagu see oleks pidanud olema tavatingimustes taolise vigastuse puhul pärast 8 päeva paranemist - valutas ja ning käisin kergelt longates. ei kujutagi hetkel ette kuidas põlv ringi mineku hetkeks kandma hakkas. willpower =) praeguseks tahaksin arvata, et nii puus kui ka hüppeliiges on paranenud maksimaalselt. põlv vajab veel natuke toibumist ja kergemat treeningkoormust.

Anonüümne ütles ...

ütlen selle ka kindluse mõttes siia ära, et tegemist oli õnnetusega. jorgen oli küll osaline kuid kindalsti mitte süüdi. asi oli lihtsalt selles (nagu mainitud), et treeningkoromus oli suur ning sellest tulenevalt oli tuimemaks jäänud nii närvisüsteem kui ka koordinatsioon. mina läksin see hetk matile rohkem chillima ning treeningut lõpetama, kuid jorgeni tsükkel oli sel hetkel rohkem haripuntis ning drilli tegi ta seega teravamalt ning oli rohkem hingega asja juures. ja siis oligi nii - tema ootas, et ma teeksin jälle puusaheite ning ma nägin et ta ootas seda. otsustasin siiski proovida. jorgen sai mul ilusti kehast kinni ning mul jäi maadlussaabas mati külge kinni. ja edasine on juba näha.

Anonüümne ütles ...

Uhh, crap :-/ Proovisin täpselt sama laksu kevadisel baaskursusel ilma maadlussaapata. Põlv jäi kuidagi terveks, aga hüppeliigese pärast jäi ikka mehine paus sisse trenni. Kõva mees, et sellega võistlema läksid :P

Madis Jullinen ütles ...

Meelde tuli vigastustest.
Tahtsin küsida, et kui õlg käib liigesest välja lihtsalt, et siis kuivõrd võimalik ja mõistlik on antud alaga ja kogu ülejäänud kontaktsportidega mõistlikul tasemel tegeleda. St enda ja teiste lõbuks, aga mitte ringi võistlema ronida.

Jorks ütles ...

cirm - mis tähendab "lihtsalt"?

Kui see just päris nii ei ole, et iga puudutuse peale läheb välja, siis oma lõbuks saab ikka teha. Trennis on kõik ju mõistlikud. Kõige parem on minna ja rääkida konkreetse treeneriga, enda õlga näidata, rääkida millal ja kuidas see välja käib ja on käinud jne.